Viru Sailing Team

KJK Delfi Kolmapäevakute seitsmes sõit

2011-06-17T10:50:00.003+03:00

Järjekordne kolmapäevak on siis peetud ning järjekordselt häid tuuleolusid arvestades oli jälle kuidagi hästi lühike sõit. Rajad olid pandud suurtele ning väikestele küll erinevad, mis on muidu väga okei, ainult pikemad võiks need meie grupi sõidud olla. Sügisel ja kevadel on see ajaliselt normaalne, aga keset suve, kus praktiliselt pimedaks ei lähegi, võiks ikka veidi rohkem purjetada kui loomulikult vähegi tuult on.

Ilm oli ilus, tuult samuti piisavalt ning rada oli meile pandud 3+; 6+ ja finiš muulide vahel. Kuna meie esimene pöördemärk oli rajaga enamvähem risti, siis polnud väga vahet, et kummalt poolt minna ning kiirema käigu ning segatud tuule vältimise pärast startisime kuskilt liini keskelt ja ajaliselt üsna täpselt. Valdav enamus meie grupi jahte tegi samuti, seega sellist tavapärast trügimist ei olnudki. Ainukese üllatusena tuli meile see, et meie kunagine aastatetagune konkurent ajast kui me ise veel purjetamisest mitte midagi ei jaganud, Jaanus Nõgisto oli uuesti istunud oma endise jahi Caroli rooli ning selline võidusõit vanameistriga teeb vägagi rõõmu. Ainult kahetsusega peab nentima, et maneerid on tal jäänud samaks … Kui valdavalt on kõigil meie grupi jahtide roolimeestel selge parem vasak halss, siis tema seda millegipärast ei adunud ning sõitis Caroliga meile vasaku halsiga selgelt ette. Hüüdsime küll korduvalt oma teeõigust, aga täiesti süüdimatult sõitis Carol meile jätkuvalt peale. Pidime kokkupõrke vältimiseks väga jõuliselt jahti vallama ja kurssi muutma. Heiskasime koheselt selle süüdimatu ülbuse karistamiseks ka protestilipu, koos vastava teate edastamisega Caroli pardale, aga meile mitte väga suureks üllatuseks 360 kraadist karistuspööret Caroli pealt ei järgnenud. Teadupärast puudub kahjuks osadel roolimeestel julgus oma vigu tunnistada … Ühine meeskonna otsus oli see asi kindlasti protestikomitees vaidlustada kui peaksime finišis tabelis Carolist taha jääma.

Õnneks nii siiski ei läinud ja jõudsime krüssus kõigepealt Carolile kõrvale ning siis ka möödusime suhteliselt kiiresti ning märgis edestasime neid juba mitme paadipikkusega, mis andis lootust sõita spinnakeriga eest veel veidi minema, mis ka õnnestus. Edasine sõit kulges ilma liigsete emotsioonideta ümber „kuuli muna“, ehk kuuenda märgi otse finišisse ja tulemus õnnestuski nii vormistada, et Carol jäi meist protokollis tahapoole. Nii füüsiliselt kui ka parandatud ajas ja kuna protest poleks meile mingit punktilisa toonud, siis peale väikest omavahelist arutelu, loobusime asjale ametlikku käiku andmast, sest teame niigi selgelt, et meil oli seekord 100% õigus. See, et Jaanus Carolit tüürida aitab ja noori hakkajaid purjetajaid oma suure kogemustepagasiga toetab ning kiiremini sõitma õpetab, on väga tore, aga elementaarsetest ohutu sõidu reeglitest võiks siiski kinni pidada.

Koht tabelis oli meie selle aasta viletsaim, ehk kuues, aga konkurents oli seal ikka väga sekundite küsimus. Meist palliga ette tõusis veel Madicken, kes on väga hästi edenema hakanud ja loodetavasti sama trendi ka jätkab. Sõidu võitis Blanca, kes vasaku halsiga kohe stardist minema läks ja sellega taktikaliselt järelikult väga õige käigu tegi ning sellega ka hooaja koondtabelis kõrgeimal kohal peaks olema, aga seal on väidetavalt mingi programmi probleem, mis seda tabelit õigesti ei kuva.

Järgmisel kolmapäeval õhtust sõitu ei ole, sest Jaanipäev on saabumas ning jahtklubi sadamas käib sellel ajal veel jõesängi süvendamine, sest osades kohtades on jõgi muutunud madala veetaseme korral suurema süvisega jahtidele läbimatuks. Laupäevasele suveöö regatile tänase seisuga meie jaht ei registreeru, sest meeskonnal on teised plaanid ning ees on niigi ootamas pikad öised ja päevased sõidud läbi Haapsalu Pärnusse ning siis veel otsa nädalane Muhu Väina regatt, kuhu oleme meiegi ennast üle pika aja ära registreerinud. Tõotab tulla väga lahe üritus, sest tänase päeva seisuga on seal kirjas juba 94 jahti.

Terra Feminariumi regatt

2011-06-12T22:30:00.012+03:00

Tänavune sõit ümber Naissaare algas seekord ikka vägagi ootamatult, lihtsalt seismisega tuulevaikuses koos kolmanda ning neljanda grupi eskaadriga. Seda enam, et otse stardijoone juures ja seda kõike ikka päris pikalt. Eelmisel hooajal jäi meie grupil tormi tõttu küll see sõit hoopiski ära, aga seekord ei olnud ükski ilmaprognoos tuule poolt sellist hetkelist vaikimist ette näinud.

Eelkõige hakkasid meil stardis probleemid pihta sellega, et meile jäi vahetult ette üks suurtest Ridastest ning sealt purjedest läbi ei mahtunud ükski tuuleõhk enam liikuma. Puhtalt meie positsiooni viga ja süüdistada pole peale iseenda kedagi. Õnneks ei läinud oluliselt paremini meie teistelgi kamraadidel, kes solidaarselt samuti seisid ning vägagi tervitatav oli raadios kõlanud peakohtuniku otsus, et stardi kontrollaega on pikendatud seni, kuni viimnegi jaht avaldab soovi startida. Väga olulisel hetkel tehtud üliõige otsus kohtunike poolt, sest nelja lubatud minutiga ei lahkunud sealt meist pea keegi.

Kuna edasine rajavalik oli tuule ootamatu käitumise tõttu kõik veel lahtine, siis hoidsime lihtsalt käiku üleval, suunaga Naissaare poole ning jälgisime, mida teevad meie grupi teised jahid. Eesmärk oli välja selgitada, mis selle tuulega siis lõpuks enamvähem paika saab, sest seda regatti võib sõita ükskõik kumba pidi ümber Naissaare. Kuna valdav enamus meie grupi omi sõitis siiski vastupäeva ümber saare. Kuna spinnakeriga tundus seal pikemat aega sõita saavat, valisime ka meie selle tee. Tagantjärgi tarkusena oleksime teistpidi sõites olnud kindlasti edukamad, aga selle teadmisega pole teha midagi. Mida saarele lähemale me jõudsime, seda kõvemaks läks tuul ja vahusemaks meri. Valdavalt sõitsime ka seal spinnakeriga, aga turvalisuse mõttes võtsime selle vahepeal maha, sest nurk tuule suhtes oli mingil hetkel juba selline, et genuaga sõites ei kaotanud me käigus oluliselt, aga jaht oli stabiilsemini juhitav. Samas, just sellel ajal said Blanca ning Juko meiega vahet veidi suurendatud, seega oleksime võinud veidi kauem aega seda ikkagi üleval hoida, sest meeskond sai suurepäraselt hakkama.

Saare põhjatipu juures oli tuul jälle spinnakerile sobiv ning heiskasime selle uuesti. Õnneks oli nüüd ka tuule nurk parem ning sõita ikka oluliselt stabiilsem. Ümber saare jõudnud, läks genua jälle ülesse ning juba Tallinna lahte jõudes ebameeldiva üllatusena tabas meid vastutuul ning algas krüss Piritale. Kõik see eelnev meile kõvas tuules edu kindlasti ei tõotanud ja nii ka juhtus. Ummiklaines vajusime me võrreldes Polaristega ikka liigagi palju Paljassaare poole ära. Eks omajagu süüd oli ka meie pidevas kõva tuule trimmide katsetamises, et ilma purje vahetamata krüssus parim asetus leida, mis aga liigselt tähelepanu võttis. Paljassaare juures pidime veel tegema kaks lisapauti, sest esimene katse osutus kaardiplotterilt kive tähistavaid märke vaadates :-), liiga ennatlikuks … ja liigseks riskiks polnud vähimatki alust. Edasine oli ühel halsil sõit Piritale, kus enam midagi põnevat ei toimunudl. Sõidu võitis Tuulelaul, kellele järgnesid Blanca ning Leila. Meie koht oli kokkuvõttes seitsme jahi hulgast neljas, ehk täpselt grupi keskel ja eelkirjeldatut arvestades võis sellega rahul olla ning edaspidi proovida vähem katsetada võistluste käigus.

Kui start ning veidi aega peale seda valitsenud tuulepuudus kõrvale jätta, siis kulges kõik korralikult kiires tempos. Finiši üllatavalt varajane aeg sobis samuti hästi kõikide meekonnaliikmete edasiste päevaplaanidega.

Järgmine võistlussõit toimub meil traditsiooniliselt kolmapäeval ning siis paneme ühiselt paika ka selle, kas osaleme öisel sõidul ümber Naissaare ning Prangli.

KJK Delfi Kolmapäevakute kuues sõit

2011-06-09T22:08:00.011+03:00

Kolmapäevaregattide kuues sõit erines seekord tavapärasest raja valiku poolest, mis kohtunike poolt seekord oli pandud nn. „vorst“. Otsus oli täiesti ok, ainult rada oli ikka liiga lühike sellise sooja ilma ja korralikult umbes 8-10 m/s puhunud tuult arvestades.

Nimelt oli neid tiire meile määratud vaid kaks, mida oli ilmaolusid arvestades oli ikka natuke liiga vähe. Väiksematele jahtidele määrati ka lühem distants kui suurtele, aga rada oli meil sama, mis tähendas konkreetselt nendega samal ajal märkidesse jõudmist mis tekitab vahest päris suure segaduse, aga üldjoontes oli õnneks kõik ok.

Start õnnestus meil enamvähem hästi ja heitlesime positsiooni pärast seal Madickeniga küll veidi, aga seekord suutsime end neile ette vabaks sõita. Korra olime mõelnud puhangute tõttu ka väiksemale eespurjele, aga õnneks seda siiski ei kasutanud, sest tuul vaikis sõidu käigus märgatavalt ning selle tagasi suurema purje vastu vahetamine oleks meilt ikka üüratult palju sekundeid röövinud.

Märkide võtmine ja kogu sõit ise läks suhteliselt normaalselt, ainult teise ringi ülemisse märki jõudes sõitis meile vasakuga alla ja ette suurimate jahtide hulgas kiireim olnud Forte, kes ennast siis ilusasti märki välja pressis. Veidi arusaamatuks jäi meie parema halsi teeõiguse nõudmise peale sealt pealt hüütud „ise te seda tahtsite..?“ Mida me siis valesti tahtsime, jäi meile aga selgusetuks, sest selline variant oli kindlasti parem kui teised võimalikud lahendused. Päris „silma“ neile alla jääda oleks olnud veelgi hullem ja ikka totaalselt häving. Kuna kõik kolm meiega koos märki teel olnud meie grupi jahti jäid seal korraks Forte purjedest peegeldava segatud tuule tõttu käigus kinni, siis käiski meil edasine lühirada peaasjalikult omavahel mõõtu võttes. Ühes pealtuule märkidest läks meil päris napilt eest läbi naaberjaht Astraia, kellel oli veidi ootamatult probleeme spinnakeriga aga õnneks mahtusid nad ilusasti meil eest läbi ning probleeme ei olnud. Kogu sõit kestiski meil vaid täpselt ühe tunni ja koht tabelis oli seekord viies.

Järgmine start on meil siis laupäevasel Terra Feminariumi regatil ümber Naissaare sõidul ning siis jällegi kolmapäeval.

KJK Delfi Kolmapäevakute viies sõit...

2011-06-01T23:09:00.004+03:00

... jäi ära tuule puudumise tõttu.

Jahte oli lahele kogunenud ikka omajagu, ainult nende mõtestatud liikumiseks ülivajalik osa, ehk tuul oli puudu ning kohtunikud tegid üliõige otsuse, et sõit ära jäeti.

Proovisime ise veidi briise püüda, et natukenegi "trenni" teha, aga midagi tarka peale spinnakeri pakkimise harjutamise meeskonna erinevate liikmete poolt, teha ei õnnestunud :-).

Nädalavahetusel võidusõite ei toimu ning järgmine kolmapäev üritame siis uuesti.

Tormilind CUP

2011-05-31T09:51:00.006+03:00

Mereakadeemia poolt korraldatav traditsiooniline võidusõit Tallinna lahel, toimus seekord veidi kõvemas tuules kui tavaliselt. Kohale oli tulnud üllatavalt palju väiksemaid jahte ning võistlus oli ikka päris tõsine tegemine, mitte lihtsalt perepuhkus merel. Rajaks oli seekord siis pandud 1+; 6-; 2+; 6+ ja finiš jõel.

Start anti võrreldes juba mugavalt sisse harjunud raadio asemel vaid lipuga ja vist lasti mingit signaali pasunast samuti, aga seda polnud tuule tõttu praktiliselt kuuldagi. Samuti oli tõsiselt tegu osadel paatkondadel kohtunike laeva teadetetahvlilt võistlusrajal olevate märkide võtmise vasaku/parema märgistuse kindlaks tegemisega. Kogu see segadus päädis siis sellega, et esimest pöördemärki võtsid meie grupist kõik vale poordiga ning Leila lisaks ka kolmandat. Hoolimata sellest, et kõik suuremad jahid olid seda teinud vastupidi … Meie arvates oli tahvel küll korrektne, vaid veidi väikses kirjas vormistatud, aga seda juba märkide rohkuse tõttu.

Startisime meelega vasaku halsiga ning plaanisime minna tuult püüdma rohkem merelt, et siis otse märki sõita, aga kuna vahepeal tundusid kalda all olevad jahid kiiremini edenevat, tegime paudi alla plaanitust varem, mis oli esimene viga. Rohkem merele hoidnud Juko ja Madicken said sealt mingil hetkel parema tuule ja nurga ning platseerusid paremini gruppi tagasi. Nagu juba öeldud, siis tegid kõik pöörde märgis valesti, mistõttu otsustasime ise samuti märki vastupidi võtta, sest nii paljud ju ometi ei saa eksida :)… Hiljem selgus, et teised arvasid samuti, seega probleemi nagu polnudki. Sõit Miiduranda, kuuendasse märki oli tavaline ja ainukest „põnevust“ pakkus Juko, kellel oli spinnaker toppi mingil põhjusel kinni jäänud ja alla enam ei tulnudki. Märgist sõitsime kohe paudiga Katariina kai poole, aga kuna tuul keerutas ikka väga pidevalt ja meile traditsiooniliselt ebasoodsalt, siis vahepeal pidime endale tunnistama, et Madicken, kes oli valinud veidi teise strateegia mere poolt, tuhises kaugelt ülevaltmeist mööda ja oligi märgis meie ees.

Katariina kai märki võttes purunes meil masti juurest kõva plaksuga kontrasoodi alumise ploki pöörel ja väga vähe jäi puudu, et selle allesjäänud osaga ei oleks saanud pihta meie noorim liige Henri. Selle klaarimisele kulunud hetkede jooksul aga tuhisesid meie konkurendi juba spinnakeridega tagasi Miiduranna poole ning see sõit oli meile põhimõtteliselt sõidetud. Lisaks veel halsi ajal meie vahel väike ebakõla vahetult kuulimuna märgis ning päästa polnud seekord enam midagi :).

Sõidu võitis juba eelpool mainitud Madicken, kes sai nende jaoks vist esimese auhinna soodsa palli ning muidugi ka äärmiselt õnnestunud sõidu tulemusel. Tublid ja palju õnne! Teisele kohale jäi Leila ning kolmas oli Blanca. Siis juba auhinnaliselt kohalt väljas tulid Tuulelaul ja meie ning Carol ja tabelis viimane oli Juko, kes sõidu spinnakeriga juhtunud äparduse tõttu hoopis pooleli jättis.

Autasustamine oli nagu tavaks äärmiselt pidulik, koos Mereakadeemia juhtide poolsete kõnede ning muidugi traditsioonilise kringli ja teega. Järgmine start on meil juba kolmapäeva õhtul toimuval Delfi kolmapäevakul ja eks proovime siis vast veidi paremini esineda..

KJK Delfi Kolmapäevakute neljas sõit

2011-05-28T08:40:00.005+03:00

Hooaja neljas kolmapäevak oli seekord küll kõike muud kui rahuliku ilmaga huvipurjetamine :-). Tänu piisavalt kõvale tuulele, mis puhus kuskil 10+ m/s läänest, olid kohtunikudki pannud võistlusrajaks 2-;8-;2-;Finiś jõel.

Startides oli meil selge soov teha seda kaatri juurest, aga positsiooni paika sõites jäi meile ette kiiresti liikuv Astraia, kellest pidime tuule tugevust arvestades mööduma suhteliselt ohutus kauguses. Jäime selle manöövriga küll nüüd nende ning Blanca purjede kattevarju. Tänu selgelt segatud tuulele, tegime peale starti väikse paudi veidi kõrgemale ning sõit Tallinna alla võis alata. Kirjutamata reegliks on juba saanud, et sellise tuule korral sõidetakse otse linna alla välja ja siis otse märki. Meie suureks üllatuseks olid osad kiiremate jahtidega konkurendid valinud pigem alumise rajapoole ning linna alla jõudes olid nad meiega veel koos. Esimesse pöördemärki jõudes olime täiesti konkurentsis sees ning kiirelt aru pidades panime väiksema spinnakeri, et mitte liigselt lengerdades kohti kaotada. Sõit spinnakeriga tagasi allatuulemärki oli päris keeruline tugeva tuule tõttu, aga saime hakkama ilma ühegi viperuseta. Märki jõudsime koos Tuulelauluga ning meie taha jäi ka vahepeal ees olnud Astraia, kellel oli väikseid probleeme spinnakeriga kuna seal ei sõitnud peal päris kogu nende enda meeskond. Sõit uuesti teise märki käis sama stsenaariumi järgi, mis ennem ja midagi uut ei kujutanud endast. Sõidu suurim viga meie poolt oli see, et viimsel allatuuleotsal Katariina kai juurest Piritale sõitsime ikkagi oma väiksema spinnakeriga. Seda siis eelkõige ohutuse huvides, kuigi tuul oli vahepeal veidi järgi andnud. Kaotasime sellega küll veidi kiirust ja eelkõige aega, mida oleks õige napilt vaja olnud, et tabelis teisele kohale platseeruda. Veidi eespool olevad konkurendid tundusid kõik suuremaid spinnakere kasutavat ning sellega nad eest ära ujusidki.

Tulemuseks jäi siis meile tabelis kolmas koht Blanca ning Leila järel ning Tuulelaulu ning meiega koos finiśeerunud Astraia ees. Registreerunud oli veel kolm jahti, aga erinevatel põhjustel otsustasid nad vahetult enne starti siiski loobuda võistlemisest. Tulemusega võib igati rahule jääda ja tänud meeskonnale, kelle töö oli perfektne. Järgmine start on meil nagu juba varemgi mainitud, laupäeval toimuval Tormilind CUP ´il.

E4 Karikavõistluste teine päev

2011-05-25T12:34:00.012+03:00

Teine päev kevadisel lühirajavõistlusel erines esimesest eelkõige selle poolest, et tuult oli merel veidikene rohkem, aga muus osas ikka sisuliselt sama „trolliliin“, et kogu rajasõit läks reeglina parema halsi tuntava eelisega kahe pöördega märki välja ja siis otsejoones spinnakeriga tagasi :-). Seekord sai siiski peetud kõik planeeritud neli sõitu ning selles mõttes läks päev igati korda.

Midagi eriti välja tuua nagu ei oskagi, sest suhteliselt ühesugused olid kõik sõidud. Stardid läksid kõik korda ja kuna võtsime kogu sõitu pigem trennina, kus harjutasime kokku töötamist Muhu Väina silmas pidades, siis kindlasti kannatasid meie tulemused veidi selle all. Kokkuvõttes võime siiski rahul olla, sest oma eelmise päeva positsiooni hoidsime. Esimesel sõidul läks hea tulemus ühe suure, Cherie nimelise jahi spinnakeri kattevarju nahka ja seda mitte ainult meil... Cherie oli ennast ülemisse pöördemärki kinni sõitnud ja siis sealt pääsenuna meie taha sattunud. Täiesti arusaamatu on, et miks peab sõitma pealtuule väikestest jahtidest mööda, olles enda pundist pea ringi maha jäänud, sest sellega varjab ta ju tuule ära väga kaugelt ja pikalt ...

Eneli blogis kirjeldatud asjaolu nagu oleks Viru pärast starti vastutuules nende ees seisnud, on küll ainult nende enda fantaasia, sest sõitsime samas käigus meie "all" oleva Jukoga ning nende "peal" oleva Blancaga. Pealegi oligi meie üks eesmärkidest trenni tegemise kõrval ju olla nendest protokollis ees, mis ka enamustes sõitudes õnnestus. See, et me hooaja esimesel sõidul pöördemärgis oma alltuule jahi eelist ei kasutanud, ei tähenda sugugi, et me seda edaspidi ei teeks. Samuti jääb meile väga arusaamatuks nende protest Blancaga, mida juhtusime vägagi lähedalt nägema ning mis meie arvates kindlasti seda väärt polnud. Eelkõige juba selle pärast, et nende kohta koondkokkuvõttes ei ohustanud Blanca oma esimesel päeval mitteosalemisele kohe kuidagi. Viimase sõidu keerasime endal ise lõpuks juba laiskusest tuksi kui lootsime kiiresti üllatuslikult meiega liitunud Madicen ´i spinnakeri kattevarjust otse välja, ehk eest ära :-) sõita ning lihtsalt ei viitsinud eraldi halssima hakata. „Tiksusime“ seal ikka lubamatult kaua aega ning selle nahka läks kokkuvõttes kogu päeva muidu suhteliselt hea tulemus, sest vahe kolmanda kohaga oli täpselt minut, kuhu mahtus veel kolm jahti.

Väga head sõitu tegi päeva lõpupoole meiega sarnase jahi Caroli meeskond ning loodetavasti saavad nad rohkem aega terve oma meeskonnaga koos sõita, et meie gruppi lisaks põnevust juurde luua ning kindlasti kõrgematelegi kohtadele kandideerida. Samuti väärib eraldi ära märkimist Blanca, kes vaid kolmekesi sõites uskumatult hästi ja kiiresti seda tegid ning kui nad oleksid osalenud ka esimesel päeval, siis oleksid kohad lõplikus protokollis olnud kindlasti teised.

Kokkuvõttes jäi meile siis üheksa jahi hulgast neljas koht. Jagus ju nii põnevust kui „plekki“ ning loodetavasti jäid kõik osalenud meeskonnad kogu üritusega rahule ja otse loomulikult tänud ürituse korraldajatele ning kohtunikele, kes järjekindlalt seda kahepäevast regatti aastaid on vedanud. Auhinnad olid küll selles mõttes kuidagi lahjemaks jäänud, et meeskondadele enam lisaks karikale eraldi medaleid ei jagatud, aga loodame, et see oli lihtsalt juhus, mitte reegel. Tulemusi saab vaadata siit ning link Delfi uudisele koos võitjate autasustamise piltidega on siin.

Järgmine sõit on plaanis juba traditsioonilisel „kolmapäevakul“ ning soodsate tuulte korral tahaksime kindlasti kaasa sõita laupäevasel Mereakadeemia poolt korraldataval „Tormilind CUP“ ´il, sest oleme kaks aastat järjest sealt rändkarika koju viinud.

E4 Karikavõistluste esimene päev

2011-05-21T21:48:00.007+03:00

Käimasolev lühirajal purjetamise nädalavahetus sai sisse esimese hoo, õigemini katkestati siis kui õige hoo sisse sai, aga ju siis sai sellest tõeliselt heitlikust ilmast korraldajatel villand ning samuti pani asjad paika võistlusjuhend.

Kõigepealt lükati esimest starti edasi tunnike ja siis kui start lõpuks anti, siis algas alles lahe tuuleloto, milles reeglina pole meil kunagi väga vedanud. Loodetavasti veab meil siis ikka kuskil mujal ...;-).

Kohe pärast esimest starti, mis õnnestus ajaliselt päris hästi ning me isegi ei kasutanud viisakalt liinil enda alumise jahi eelist konkurendi vastu, (sest pika ilusa ilmaga võistluspäeva esimeses stardis pole see meie meelest üldse mõistlik tegevus) aga alati me nii muidugi ei arva. Plaanisime tegelikult minna otse merele, aga kuna olime meie kiirematest konkurentidest allpool, siis ei olnud mõtet seda pikalt teha ning plaan B läks käiku. Seega pautisime ühena esimestena ära ning sama tegi hiljem umbes pool meie grupist. Veidi peale meie pauti aga keeras tuul, ning need, kes merele sõitsid, said uhkelt otsejoones märki välja purjetada, aga meid viis tuule selline keeramine sootuks konkurentsist. Teine ring oli juba täitsa nagu „trammiga“ sõita ning üllatusi ei pakkunud. Neli algselt pikemalt merele sõitnud jahti sõitsid juba täiesti oma sõitu ning meie teise nelikuga oma, mille tulemuseks siis saime esimese sõidu kokkuvõttes viienda koha.

Kuna vahepeal paigaldati tänu pööranud tuulele ümber pealtuule pöördemärgid, siis läks sellega ikka omajagu aega ning teise stardi alguseks vaikis vahepeal juba täitsa normaalselt puhuma hakanud tuul jällegi. Kohe nii, et tekkis küsimus, kas üldse starti jõuame, aga jõudsime, seekord küll veidi hilinenult . Paremaks ei läinudki ning poolel teel pealtuule märki kustus see viimane tuulekegi sootuks. Seisime siis seal suhteliselt puntras koos ning üritasime siis nö. „hea ja kurjaga“ ;-) seda viimastki tuuleõhku püüda. Proovisime ainsana isegi spinnakeri abil liikuma pääseda, aga mida polnud, see oli tuul. Halenaljakas oli vaadata kuidas ca. 400 meetrit eemal suuremad jahid parajas kreenis vahustes lainetes krüssavad ja meil pole peale nende poolt tulevate lainete, mis niigi käiku pidurdasid, mitte midagi edasi liikumiseks vajalikku ning needki lükkasid meid pigem tagasi. Astraia kapteni Ülari poolt seal seismise ajal lõõpides öeldud sõnad, et see vast ongi tõeline „huvipurjetamine“, olid kohe eriti omal kohal.

Lõpuks, kui tõeliselt kaua oodatud tuul meieni jõudis, siis oli seda loomulikult jälle rohkem kui küll :-). Kuna peale pikka paigal seismist olid jahtide vahed väga väikesed, siis läks päris lahedaks võidupurjetamiseks, kust ei puudunud kiired manöövrid ning pidev põnevus, mida kõik ju sinna otsima olidki tulnud. Meie kohaks selles sõidus sai peale aegade korrigeerimist kolmas ning päeva kokkuvõttes oleme tänu esimesele, mitte just parimale sõidule neljandal kohal.

Eelpool kirjeldatud seismise valguses oli küll suhteliselt arusaadav see kohtunike otsus, et viimase sõidu finiš võetaks vastu ülemises pöördemärgis ning selle kohta tuli ka raadiost teateid piisavalt. Hiljem, tuule tugevnedes seda otsust muuta oleks neil olnud ajaliselt ning tehniliselt vist võimatu, sest oldi juba ju kohal. Kuna võistlusjuhendis oli viimase stardi hiliseimaks ajaks märgitud 15:00, siis sai ka kogu võistluspäev selleks korraks läbi. Järgmine start antakse siis loodetavalt homme kell 11:00 ja eks paistab, mis saab, sest prognoos tuule suhtes on oluliselt vaiksem kui tänaseks ennustatu …, aga loodame siiski lahedat võistluspäeva.

KJK Delfi Kolmapäevakute kolmas sõit

2011-05-19T23:09:00.007+03:00

Sellel hooajal juba kolmas kolmapäevane võistlus oli selles mõttes eriline, et kui eelnevalt on kõik sõidud peetud vaikses või keskmises tuules, siis seekord oli stardis tuult kuskil 8-10 m/s ja otsustasime liigse rapsimise vältimiseks sõita väiksema eespurjega. Kohtunikud olid vaatamata väga heale sõidutuulele pannud võistlusraja seekord päris lühikese: 2+; 6+ ja finiš jõel. Enamus meie konkurente sõitsid samuti väiksema/vanema purjestusega ja seetõttu ei saagi väga teada, et kas me tänu sellele purjevalikule midagi väga kaotasime või mitte. Starti jäime lubamatult palju hiljaks, aga õnneks olime endalegi suureks üllatuseks seal alles meie grupi keskel ning kiirus oli samuti päris okei - seega väga probleeme untsu läinud algusest polnud.

Sõit läks stardist otse Tallinna sadama alla ja sealt siis kahe paudiga märki. Kuna suurtele, ehk teise grupi jahtidele anti tänu nende nende üldisele valestardile uus lähe meist viis minutit hiljem, siis sõitsid nad loomulikult meist hooga „üle“ ning segasid meist endist sõltumatult "kaarte" kogu grupis. Õnneks sellega küll meile midagi märkimisväärset ei toimunud, aga siiski - ei peaks andma suurtele jahtidele starti peale väikseid, sest siis sõltub ikka väga palju suuremate jahtide kaptenite viisakusest …, aga nagu juba öeldud, siis seekord probleeme väga polnud.

Vahetasime väiksema eespurje küll kohe peale esimest märki allatuuleotsal ära suurema vastu, aga kasutada seda enam ei saanudki. Sõit teisest märgist finišini, mis seekord oli jällegi viidud Pirita jõe suudmesse, muulide vahele, toimus ainult spinnakeriga. Vahepeal küll üsna teravalt, aga samas täiesti mõistlikult, mitte väga kangutades. Selle eespurje vahetusega küll venis veidike pikemaks meie vahe eespool olevate jahtidega, aga õnneks mitte oluliselt. Kuna esimesed kaks Polarist, Blanca ja Tuulelaul said märki välja sõita vaid ühe paudiga ning olid ka stardis meiega võrreldes ikka väga tublid :-), siis nendega võistelda meil seekord ei õnnestunudki ning keskendusime lihtsalt enda sõidule.

Finiśisse jõudsime küll füüsiliselt neljandatena, aga pärast aegade ümberarvestamist olime kolmandal kohal, Tuulelaulu ning Blanca järel. Kokku oli meie grupis seekord väljas seitse jahti, kellest Astraia küll kahjuks mingil põhjusel võistluse pooleli oli jätnud. Mingit sõitu meie võistlusrajal tegi ka eeldatavalt meie grupi jaht Juko, aga seda küll ilma kehtiva mõõdukirjata ning nende tulemust ei arvestatud.

Kui ilm vähegi normaalne on, plaanime osa võtta nädalavahetusel toimuvast E4 karikavõistlusest, sest siis toimuvad lühirajasõidud oleks meile suhteliselt hea trenni eest, aga sellest, et kuidas ja kas see õnnestus, kirjutame juba järgmine kord.

KJK Delfi Kolmapäevakute teine sõit

2011-05-12T15:45:00.005+03:00

Seekordset kolmapäevakut ähvardas tuule puudumisel tõsiselt oht ära jääda, aga lõpuks võistlus ikkagi väga vaiksetes tuuleoludes siiski peeti. Algselt pidi toimuma kaks eraldi lühiraja võistlust, aga millegipärast otsustati rada siiski pikendada ja pandi välja 2- ja finiš jõel. Ette rutates võib juba ära öelda, et finiš oli lõpuks siiski muulide vahel, mis oli kohtunike poolt väga ok otsus.

Starti jõudsime kohale liiga vara, aga kuna tuult oli liiga vähe, siis igaks juhuks seal ringitama ja teiste jahtidega pusima hakata ei tahtnud, vaid proovisime ennast vabas tuules hoida, mis küll käigu arvelt peaaegu ka õnnestus.

Edasine sõit muutus juba loteriiks, kust meil siiski võitjatena välja ujuda ei õnnestunud. Eelkõige just tänu sellele, et jäime Miiduranna sadama poole tuult otsima sõites liiga kauaks sinna passima ning ära ei pautinud. Vaid veidi hetk varem oli sealt sõitnud suuremad jahid väga head liikumist näidanud, aga meie sinna jõudes oli tuul pea olematu.

Blanca ja Co. pautisid varem ära ja said tänu sellele päris palju kiiremini edeneda. Meist vaid veel rohkem tuuleauku jäi sõsarlaev Carol, kes mingil hetkel vahetult meie ahtrist läbi lipsas, aga siis natuke hiljem täiesti lootusetult tuulevaikusesse maha jäi.

Sõitsime siis olusid arvestades üle lahe ja siis kahe paudiga märki, kohtudes seal Gemmaga, kellega suht lähestikku üle lahe „purjetades“ ka muulideni tagasi seilasime. Proovisime küll ise erinevate spinnihalssidega paremat tuult otsida, aga sellest mingit suurt tolku ei olnud ning finišeerisimegi praktiliselt koos, nemad paadipikkuse jagu eespool.

Teiste jahtide tegemistest meil seekord suurt ülevaadet pole, sest vahed olid ikka lõpuks väga suureks kärisenud. Korra küll tekkis lootus jõuda Enelile järgi, kes samuti tuuleaugus seisis, et siis parandatud ajas äkki paremad olla, aga see kustus kiirelt kui kella vaatasime …

Parandatud ajas olimegi Eneli järgi viiendal kohal, edestades vaid Gemmat ja Carolit. Sõidu võitis Blanca, kellele järgnesid Tuulelaul ning head minekut näidanud Astraia. Tulemused on siin ning pilte laiemas valikus saab vaadata siit.

Järgmine start meie poolt võiks siis olla järgmisel kolmapäeval ning seni võib-olla vaid mõned niisama tuuritamised lahel kui ilm ikka sama suvine püsib.

KJK Delfi Kolmapäevakute esimene sõit

2011-05-05T15:00:00.007+03:00

Hooaja esimesele kolmapäevaõhtusele regatile oli kogunenud juba oluliselt rohkem jahte kui avavõistlusele ning eriti tore oli näha Blanca tiimi jälle Pirital tagasi olevat. Ilm olivaikne ja tuult kuskil 2-3 ms vahel. Kohtunike poolt märgitud rada oli 8-; 2+; 6+ ja finiš jõel, ehk praktiliselt sama, mis avavõistlusel, ainult ühe ringi võrra lühem.

Start läks meil väga hästi ja olime praktiliselt õigel hetkel liinil. Otsustasime lisamärgi võtta merepoolse halsiga, et vältida suuremaid jahte, kellele stardi andmine meiega samal ajal tundub ikka väga vale otsus. Kui see on üldse vajalik, siis pigem võiks stardi anda ikka teisele ja kolmandale grupile koos, siis segaksid nad üksteist ikka oluliselt vähem kui väiksemaid jahte.

Esimesse märki jõudsime edukalt ning olime seal jätkuvalt kohe Blanca ja Tuulelaulu järel. Sõit teise märki otse üle lahe oli suhteliselt igav loksumine spinnakeriga ja samuti vaikis ka tuul vähehaaval. Blanca liikus tänu algselt valitud õigele taktikale veidi eespool. Ise saime väga hästi järele Tuulelaulule ning märgiks ka praktiliselt kätte.

Samuti jõudsime järele enamusele suurtest jahtidest, kes sinna olid tänu tuule hetkelisele vaikusele jäänud. Väga suur oli meie üllatus kui äkki Tuulelaulu pealt lärm hakkas, kuna nad ilmselgelt olid reeglitest meist erinevalt aru saanud.

Kiire omavahelise arupidamise järel tegime veidi pärast märki jahiga täispöörde, et pärast protestide arutamise asemel telerist jalgpalli jõuaks vaatama ning kaotasimegi sellega loodetult imevähe.

Edasine sõit läks Tuulelaulu sõitu kontrollides ja mõnusas, jälle veidi tõusnud tuules otse merele ning siis pärast tuule mõningast meie järgmise plaanitud halsi jaoks soodsamaks pööret, ühe pika halsiga praktiliselt kuuendasse märki välja. Kuna Miiduranna all oli tuul jälle maa varjus mõnevõrra vaiksem, ega võimaldanud väga teravalt kiiresti sõita, siis pidime märgi juures käigu hoidmise nimel tegema veel kaks lisapauti, aga see tundus olema igatahes parem valik kui eelnevalt pikemalt merele sõita, aga seda muidugi ei tea. Blanca ja Eneli olid läinud Pirita poolt tuult otsima ja meie järel sõitsid veel vaid Astraia ning Gemma.

Tuulelaul oli saanud tänu jahi ning eelkõige purjede märgatavale erinevusele meist veidi teravamalt sõita ning pääses seetõttu tülikatest lisapautidest, aga ajalist lõppeesmärki silmas pidades oli vahemaa nendega meie jaoks jätkuvalt ok.

Edasine sõit kuuendast märgist otse Piritale, pani meid küll paaril korral mõtlema, et kas siis jälle kord on see nii, et tuul vaikib siis kui oleme väga heal positsioonil, aga õnneks seda ei juhtunud. Osad suuremad jahid ning samuti Tuulelaul üritasid spinnidega halssidega paremat tuult leida, aga vähemalt meile tundus, et tulutult. Kiirus oli meil lahe peal pidevalt üle kahe sõlme ja umbes kolmsada meetrit enne Pirita sadama muule saimegi jälle kätte Tuulelaulu, kellest ka möödusime. Jõe suudmest edasi finišisse sõitsime juba päris üksinda, liigseid riske võtmata.

Saime enda grupis esimese koha ning endalegi üllatuslikult olime olnud parandatud ajas kogu laevastiku kiireim jaht, mida väga tihti ette ei tule, kui üldse. Teine oli Tuulelaul ja väga toreda üllatusena kolmas meie hea naaber, Astraia. Eelmise võistlussõiduga võrreldes oli kogu meeskonna töö nii pöördemärkides kui kogu rajal super ja üle keskmise hea tulemus tuligi kindlasti just tänu sellele!

Järgmine võistlus peaks meil olema eeloleval kolmapäeval ning loodetavasti saab ka kiilule tõsist kiiruse tuuningut tegev Leila ennast selleks ajaks vette ning meie sõsarlaev Carol jõuab samuti starti.

Tulemused leiab siit ja Delfi poolse uudise koos piltidega siit.

2011 Hooaja avaregatt

2011-05-01T23:45:00.024+03:00

Ammu oodatud hooaja avaregatt sai lõpuks teoks ning toimus õnneks ikka oluliselt paremates tingimustes kui kartsime. Tuult oli merel täiesti piisavalt, küll veidi muutlik ja pagiline, aga siiski täiesti sõidetav. Neljandas grupis oli väljas vaid kolm jahti, lisaks meile veel Eneli ja Tuulelaul.

Meile oli see hooaja täitsa esimene väljasõit sadamast peale talve, aga mõlemad konkurendid olid eelmisel päeval käinud juba trenni tegemas, mis on kindlasti õige suhtumine. Meie tegimegi siis esimese trenni nö. võistluste käigus :). Kohtunikud olid tänu heale purjetamisilmale pannud võistlusraja päris pika: 8-; 2+; 6-; 2-; 6+ ja finiš ikka Pirita jõel, TOP ´i kai peal.

Kuna start anti väikese osavõtu tõttu kõikidele jahtide gruppidele koos, siis proovisime mitte ennast mõne suurema jahi alla „kinni“ sõita ja neid jälgides, ning sobilikku „ava“ otsides, unustasime tõsiasja, et nende purjede kattevari on merel ikka palju kaugemalt tuntav, ning jäime starti ikka parasjagu hiljaks. Paremini ei läinud meie grupi omadest teistelgi, ning esimeses pöördemärgis olime kõik üksjagu koos, lisaks oli sinna üllatuslikult liitunud ka jaht Gemma, kes küll tänu mõõdukirja mitteomamisele ei võistelnud, aga oli ikkagi nõuks võtnud tulla sinna trenni tegema, mis tegelikult kujunes pigem paaril korral selliseks teiste võistlejate segamiseks, aga kuna meie poolt loodetud lõpptulemus sellest ei muutunud, siis see selleks. Väga tore on näha, et uus jaht koos küll juba heade vanade tuttavate purjetajatega jaht Merihundi eelmise hooaja meeskonnast on meie grupiga taas liitunud ja loodetavasti saavad nad peatselt oma mõõdukirja korda ning päriselt võistlema.

Märgi võtmine läks hooaja esimesele sõidule kohaselt suhteliselt rabedalt ning tänu sellele jõudis meile järgi ka jaht Eneli, kellega koos siis kord üks ees, siis teine, spinnakeridega Katariina kai juurde loksusime, sest ka tuul oli stardiga võrreldes oluliselt vaibunud. Katariina märgis olime küll Enelist seesmised, aga kuna sõitsime spinnakeriga neist kauem, ei pööranud me piisavalt kiiresti kohe ümber märgi ära ja lasime hooaja alguse kohta suhteliselt üllatusliku manöövri teinud Eneli enda ja märgi vahele.

Kokkupõrke vältimiseks isegi korra vallasime ja sellega olimegi ennast Eneli purjede kattevarju „mänginud“ ja hakkasime veidihaaval maha jääma. Üritasime seda taktikaliselt tasa teha ja korra rohkem merele ära pautida, aga saime päris kiirest aru, et olime tänu pidevalt pööravale tuulele ikka väga valel teel ja keerasime tagasi. Siis sattusimegi uuesti kokku varemalt mainitud jaht Gemmaga..

Sealt edasi aga midagi kirjutamist väärt põnevat ei toimunudki, pidasime Eneliga ajalist arvestust ja kuna nende ja meie vahe viimases pöördemärgis tundus piisav, et tasus edasi pingutada, siis nii ka tegime. Kokkuvõtteks siis parandatud ajas kolme jahi hulgast teine koht, Tuulelaulu järel ning Eneli ees ja sellega võib tänase päeva kordaläinuks lugeda. Tulemused ise on üleval siin.

Kuna tegemist oli ikkagi eelkõige uue purjetamishooaja avamise üritusega, siis kell neli heisati pidulikult Kalevi Jahtklubi lipp

ja tutvustati kohalolijatele hooaja plaane ning sponsoreid. Peale ametlikke sõnavõtte, jagatigi kätte autasud kõikide gruppide parimatele. Kogu toimunust saab parima ülevaate piltide kujul siit.

Meie järgmine etteaste peaks meeskonnal olema juba kolmapäeval kui toimub KJK kogu hooaja, päris oktoobri lõpuni välja kestvate kolmapäevaste seeriavõistluste esimene etapp.

Vees

2011-04-25T23:17:00.015+03:00

Täna pärastlõunal saime Viru vette lastud ja põhimõtteliselt läksid kõik vajalikud kevadtööd nii nagu plaanitud, väikeste mööndustega muidugi..:-).

Loomulikult soosis kindlasti ka super ilus kevadine ilm kõike seda, et vaid kolme järjestikuse vaba päevaga saime kõik varem plaanitud tööd tehtud! Väga suur abi oli sellest, et pea kogu meeskond oli reedel suuremate ning mahukate tööde juures koos tegutsemas ning eriti tubli oli jätkuvalt Jaan, kes kõik kolm päeva teistest varem kohal oli ja alati kogu meeskonnast kõige hiljem sadamast lahkus.

Päris nö. merele minekuks on meil veel vaja ära trimmida mast, paigaldada poomile grootpuri ning vahetada mootoris ära kõik õlid ning siis peakski jaht olema klaar.

Hetkel oleme enda kai ääres seismas küll uhkes üksinduses, aga loodetavasti juba nädala lõpus on seal rivis paljud jahid, sest laupäeval on klubis nö. ametlik vette tõstmine ja pühapäeval hooaja esimene regatt. Tänagi toimus keset päeva Kalevi Jahtklubi kai peal tõsine ning ülitöine askeldamine selle nimel, et jahid ikkagi õigeks ajaks valmis saada.

Hooaja algusest

2011-04-22T23:42:00.011+03:00

Kuigi vahepeal juba tundus, et see teist aastat Eestimaad tabanud päris talve moodi talv ei tahagi kuidagi lõppeda..;-), on üsnagi märkamatult siiski kätte jõudnud uus purjetamishooaeg.

Kui nüüd siiralt aus olla, siis oleme juba eelmise hooaja keskelt alates oma jahi siinse blogi pidamisega samuti vägagi "talveunes" olnud, aga loodetavasti said meile eelmisel hooajal kaasa elanud kõik sõbrad ja tublid pöidlahoidjad meie tegemistest ikka muul moel teada ja sellest väga suurt probleemi ei ole tekkinud. Proovime blogi edaspidi siiski korrektselt täitma hakata, et asjal mingi sisuline mõte oleks, nii meie endi kui ka lugejate jaoks.

Eelmisest hooajast veel siiski niipalju, et lõpetasime selle suhteliselt edukalt, olles oma grupis juba teist aastat järjest kolmapäevakute kokkuvõttes kolmandal kohal ja üldine hinnang kogu hooajale võiks olla päris hea. Kellel huvi, siis pilte hooaja lõpetamise peolt saab vaadata siit.

Alustasime tänasest päris tõsiselt jahi ettevalmistustega algavaks hooajaks ja tänu nö. lisaks saadud vabale päevale, tegime seda peaaegu kogu meeskonnaga. Lühikokkuvõte tehtust siisjärgmine: jaht pestud, kaks kihti vaha külgedele kantud ning üks kiht mürkvärvi samuti. Paari kohta peab veel lisaks viimistlema, enne kui tehtuga päris rahule võiks jääda.

Plaanis oleks homse ja vajadusel ka ülehomse päevaga asjad siiski nii kaugele saada, et nädala alguses jahi vette saaks tõsta, sest juba järgmise nädala lõpus, traditsiooniliselt esimesel mail, toimub meie klubis, ehk Kalevi Jahtklubis koos hooaja piduliku avamisega ka esimene hooaja avavõistlus ning vähegi normaalse ilma korral prooviksime seal ka osaleda.

KJK Delfi Kolmapäevakute neljateistkümnes sõit

2010-09-09T00:44:00.006+03:00

Neljateistkümnes seeriavõistlus peetud ja sedakorda oli küll veel sadamasse sõites selline väga kaheldav tunne, et kas sõitu seekord üldse tulebki …, sest tuult tundus olema ikka niivõrd vähe. Kohtunikud andsidki registreerimisel teada, et raja lühendamisest või katkestamisest antakse raadio teel teada 11-ndal kanalil.
Vaatamata sellele, et tuult oli ikka tõeliselt vähe, pandi välja rada 2+; 6+; Finiś jõel ning seekord oli see kõikidele gruppidele sama.
Start oli spinnakeridega ja jällegi kolmanda grupiga koos. Meie plaani tahtis vägisi nurjata kolmanda grupi jaht Triini, aga õnneks saime plaanitud kohast ikkagi väga hea stardi ja endalegi üllatuseks meie grupist esimesena minema. Minni tegi küll samuti hea lähte, aga tiba liiga vara ning pidi seda stardijoone taha heastama minema. Sõit märki oli küll päris otse ning külgtuules minek, aga kuna meri oli täis selliseid tuuletumaid laike, siis päris otse sinna sõita ei saanudki ning pidime vahepeal veidi kõrgemale hoidma, et mitte seisma jääda. Õnneks nägime seda ohtu piisavalt vara, sest eespool liikuvad kolmanda grupi jahid jäidki korraks praktiliselt seisma ning suutsime sealt mööda laveerida.
Hoidsime oma füüsilist liidripositsiooni kogu meie grupi ees kuni esimese märgini Katariina kai juures ning praktiliselt ainuke täna tehtud vale otsus oligi seal märgis, kus spinnakeri veidikene liiga vara alla võtsime ja sellega konkurendid, eesotsas hoogsalt läheneva Blancaga endale lähemale lasime. See kiirustamine tuli sellest, et algselt oli meil plaan märgist alla pautida ning siis maa poolt minna, aga muutsime otsust, sest merel tundus ikka tuult rohkem ja ühtlasemalt olema. Suundusimegi märgist merele, ise pidevalt konkurente jälgides, et keegi liiga kaugele ära ei läheks ning tõele au andes oli väga põnev konkurentide manöövreid proovida ära aimata ning samal ajal enda käiku ja kiirust nendega võrrelda, sest lainet praktiliselt polnud. Kuskil teisel kolmandikul teekonnast pidime enda eest läbi laskma head sõitu teinud Blanca ja vahetult enne kuuendat märki ka Pirita poolt „nurka“ sõitnud Tuulelaulu. Mõlema jahiga oli aga vahe ikkagi füüsiliselt piisavalt väike ning kohe meie järel võttis märki ka Leila, kes vaatamata stardis tehtud väiksele äpardusele stardilaevaga, ikkagi ennast etteotsa oli sõitnud.
Kui meie Blanca ja Tuulelauluga suundusime märgist spinnakeridega praktiliselt otse Piritale, siis Leila sõitis veidi teisele kursile ja väga edukalt. Kui jõudsime Tuulelaulule järele, siis omades algselt veidi paremat käiku, proovisime ülevalt poolt neist mööduda, mida loomulikult ei lastud. Altpoolt jällegi purjede tuule katteulatusse jõudes mööda ei saanud, kuna tuul oli ikka suhteliselt vaikne. Nii me siis seal omavahel tiksusime kuni muulideni ning oli juba oht, et Blanca lipsab eest minema, mis aga õnneks teoks ei saanud. Vahetult muulide juures jõudis lõpuks meile järgi ka Leila, kes seda, et meie Tuuleauluga seal kemplesime, oivaliselt ära kasutas ning hea positsioonivalikuga ja teravamat nurka vaikses tuules sõita suutes, meist ka jõe peal möödus. Kuna Leila takistamine polnud meile absoluutselt vajalik, siis hoidsimegi lihtsalt enda võimalikku kiirust ning sõitsimegi nö. Blancaga „aega“, mis ka õnnestus.

Parandatud aja kokkuvõttes võitsimegi regati seekord meie, edestades Blancat ning Tuulelaulu, kellele omakorda järgnesid Leila, Carol, Eneli, Minni ja Astraia. Hooaja koondtabelis oleme jätkuvalt teisel kohal, aga sõita on veel väga palju ning seis kogu tabelit vaadates võib veel paljugi muutuda.
Plaanime osaleda laupäevasel „KJK Karikavõistlusel“ ning siis jällegi järgmise nädala kolmapäeval toimuval seeriavõistlusel.

KJK Sügisregatt

2010-09-04T18:22:00.009+03:00

Purjetamishooaja lõpp hakkab vähemalt regattide nimesid vaadates küll vaikselt selleks aastaks lähenema.., aga õnneks oli ilm vähemalt seekord veel suhteliselt soe ja tuult keskmiselt ning sekka päikestki piisavalt. Sedakorda olid kohtunikud märkideks pannud märgid nr: 5- (Tallinna faarvaatri keskmine poi); 8- (stardiliini poi) ja finiš ikka jätkuvalt Pirita jõel, olümpiarõngaste juures. Meeskonnast olid meil esindatud peaaegu kõik peale Henri, ehk Toomas, Jaan, Margo, Raini ning Indrek.

Stardist saime minema päris korralikult ning suutsime seda kohta ka mingi hetke kiiremate ja teravamalt sõitvate konkurentide vastu suhteliselt edukalt hoida. Sõit ise sarnanes vägagi eelmisele kolmapäevale, vaid raja pikkus oli teine ning tuulgi puhus alguses peaaegu samast suunast. Kuna eelnevalt oli puhunud suhteliselt vali tuul, mis oli paraja laine ülesse keerutanud, siis nüüd, tuule pidevalt vaikides, oli nö. „vana“ laine ikka veel olemas ning krüssus sõitu see kindlasti lihtsamaks ei teinud. Kuna pealtuule märk oli ka suurtele laevadele kohustuslik „võtta“, siis siiberdas neid meil ümber ikka omajagu ning tõesti hea meel on selle üle, et osade suurte laevade kaptenite suhtumine on ikka suhteliselt mõistev purjetajate suhtes ning alati oma kui tugevama õigusi nõudma ei kiputa, vaid proovitakse regatti sõitvad alused ikkagi mööda lasta. Leila läks stardist, nagu ka eelmisel kolmapäeval, parema halsiga merele, Blanca, Minni jne. läksid mingil ajahetkel ikkagi vasaku halsiga raja keskele ära ning sedasama tegime meiegi.
Edasi käis pidev edasi-tagasi pautimine märgi suunas ja mingit väga erilist eelist ei tundunud olevat meie jaoks kummalgi halsil, et seda saaks pikemalt purjetada. Saime suhteliselt hea positsiooni enamuste pautide järel ning visuaalne kontroll teiste aluste paiknemise üle peale Leila, oli enamvähem kogu aeg olemas. Suhteliselt lähedale märgile jõudes olime küll sunnitud Minni endast mööda laskma, aga vahed kõikide jahtide vahel olid piisavalt väikesed, et olla ikkagi konkurentsis.
Nagu ikka pikkadel krüssudel tavaks, sõitis Leila jällegi ei tea kust kohale :-) ning oli esimeses märgis jupp maad kõikidest ees, seejärel võtsid märgi Blanca, Tuulelaul, Merihunt ja Minni koos meiega, edasi väikese vahega Eneli ning Carol. Sealt algas purjetamine tagasi Pirita poole, kus kõik jahid võtsid Leila järel suuna otse ja päris taganttuules viimasele märgile, mis asus veidi Pirita muulidest Tallinna pool merel. Meie plaan oli juba algselt võtta kurss jällegi veidi teise nurga alt, ehk sõita pakstaaktuules nurka, et vaikses tuules vähegi käiku hoida, sest tuul vaikis üsnagi selgelt. Meiega koos tulid veel vaid Eneli ning Carol.

Valmistasime selle kursi valikuga küll konkurentidele parajalt rõõmu, sest neile omakorda tundus, et oleme otsustanud Noblessnerisse kohvi jooma suunduda, aga kui plotteri järgi vaadates õiges kohas halsi ära tegime, siis saime praktiliselt otse märgi poole suundudes ikkagi suhteliselt rahuldava kiirusega sõita. Eelnevalt olid vist ka osad suuremad, ehk teise grupi jahid sama taktikat kasutanud, vähemalt nii meile tundus. Korra küll tuul praktiliselt vaikis ning pidime kiiruse säilitamiseks halsside abil paar korda nurka muutma, aga õnneks seekord ebaõnn meid ei tabanud. Nende manöövrite tulemusena jõudsime aga pidevalt ja lausa silmnähtavalt lähemale ees liikuvatele Leilale ning Blancale. Vahetult viimasesse märki jõudes saime päris hästi järele Minnile ning Tuulelaulule ja neist märgis ka möödusime, sest Minni pidi halssima. Märgis õnnestus meeskonnal kõik suurepäraselt ning suhteliselt teravalt koos spinnakeriga krüssates sõitsime edasi Pirita poole, jälitamas Leilat ning Blancat, ning loomulikult lootsime hoida oma positsioone tagant tulijatega, mis ka õnnestus.

Finiśis olime sedakorda siis füüsiliselt küll kolmandad, aga korrigeeritud ajas saime esimese koha, edestades väga head sõitu teinud Leilat ning tubli kolmanda koha saanud Blancat. Edasine lõppjärjestus koondprotokollis oli: Minni, Tuulelaul, Merihunt, Eneli ning Carol.

Tänud meie tiimile kaasaelajatele, kes meile täna kindlasti kõvasti pöialt hoidsid ;-)!

Järgmine start on meil jällegi plaanis kolmapäeval ning siis kui ilmaolud lubavad, sõidame kaasa laupäeval toimuval KJK Karikavõistlusel.

KJK Delfi Kolmapäevakute kolmeteistkümnes sõit

2010-09-02T09:46:00.008+03:00

Järjekordne kolmapäevak äärmiselt vaiksetes tuuleoludes on peetud ning rajaks neljandale grupile olid kohtunikud pannud välja: 3- (Laevatee faarvaatri kolmas tooder); 8- (stardiliini poi); Finiš Pirita jõel.
Start oli meil pigem keskpärane kui hea, sest jõudsime liini lähedale esimese hooga liiga ruttu ning tegime seetõttu veel ühe lisapöörde, et mitte valestarti saada ning uuesti hoo ülesse saamine vaikses tuules võttis veidi rohkem aega kui oleksime tahtnud. Vaatamata sellele olime päris ok positsioonil ning suhteliselt meie grupi eesotsas. Kuna enamus jahte pautis veidi peale starti paremale, siis tegime seda meiegi, vaatamata ilmaennustuses lubatud tuule keeramisele, sest sellega oleme ennemgi alt läinud ja võistlusrada ei tundunud samuti nii pikk, et sellele ennustusele panustada. Kuna kolmas märk asub praktiliselt lahe keskel, siis oli kõigil vägagi vaba valik, et millist poolt rajal kasutada. Eespool juba öelduna, valisid enamus peale Leila, kas parema või keskmise rajapoole, aga nagu ikka, edenes vanameister Priit enda valitud rajal piisavalt kiiresti ning kui pealtuule märki jõuti, oli ta Leilaga kõikidel jupp maad eest ära sõitnud. Meie krüssasime valdavalt raja keskele ja hiljem pigem paremalt poolt, pidevalt pautides, et mitte liiga pikalt ühte halssi sõita, sest tuul "mängis" samuti.

Blanca lipsaski ühel hetkel meil eest minema ning vaid see, et tegime viimase paudi märgile piisavalt varuga ning saime "käiku" sõites sinna otse välja sõita, tõi meid uuesti neile lähemale. Märgis olime kuskil grupi keskel ja läksime sealt ilma halssi tegemata Katariina kai poole kuigi enamus proovis sõita otse, mis aga vaikses tuules meie jaoks just parim valik ei tundunud. Meiega tuli nö. "nurka" kaasa vaid Carol, kes näitas täna samuti väga head minekut, mis ka igati nende lõpptulemustes kajastus.

Märki saimegi sõita vaid täiesti rahulikult ühe halsiga, kus vahetult enne märki kohtusime Minni ja Eneliga, kes sõbralikult spinnakeridega kõrvuti märgi poole kulgesid. Kindlasti tänu sellele, et neil oli omavahel piisavalt palju tegemist, õnnestus meil nende nende kahe vahele jõudes viimane märk ära võtta ja finiśisse suunduda. Minnist meil füüsiliselt päris mööda saada ei õnnestunudki, aga see polnudki absoluutselt vajalik, sest meie vahe finišis olid vaid loetud sekundid, mis korrigeeritud ajas on ikka minuteid.. Pingutasime küll muidu üsnagi kõvasti, sest sõbralik konkurent Blanca oli täiesti silmnähtavalt lähedal ja see aeg tasa sõita meil kokkuvõttes ka õnnestus.
Seekord oli meil korrigeeritud ajas tulemuseks siis kolmas koht Leila ja Tuulelaulu järel ning kaheteistkümne sekundiga Blanca ees, mis on küll suhteliselt napp, aga siiski parem aeg. Nagu ennem korra juba mainitud, sai väga tublit sõitu teinud Carol viienda koha ja Minni kuuenda, seejärel Eneli, Merihunt ning Astraia.

Järgmine start on normaalse ilma korral meie tiimil plaanis laupäeval, KJK Sügisregatil ning siis jällegi järgmise nädala kolmapäevakul.

Tuulelaulu regatt, ehk DNV Karikavõistlus

2010-08-29T09:54:00.021+03:00

Laupäeval toimunud Tuulelaulu tiimi poolt korraldatav regatt toimus sedakorda väga super tuules ja üldse oli tegu päris korraliku purjetamisilmaga. Külm ei olnud, vihma ei sadanud, päike ei pimestanud :-) ja tuult oli stabiilselt 8 m/s ümber, kohati vast isegi tiba rohkem.

Sõite peeti kokku viis ja nendest siis halvim arvati maha, st. kirja läks lõpuks neli. Kuna kohtunik pani väga lühikese stardiliini, siis oli alguses ikka päris huvitav, et mis stardis üldse saama hakkab ;-), kuna osade jahtide ja nende meeskondadega polnud meist keegi otseselt veel mõõtu võtnud. Etteruttavalt võib juba öelda, et kõik jahid ja meeskonnad said meie arvates väga hästi oma stardimanöövritega hakkama ja probleeme nagu ei tekkinudki. Väga vahva oli sellise väga staažika merekaru vastu purjetada nagu Ain Pomerants,

kes seekord tüüris Soomest äsja toodud Polarist „Long Gong“ –i.

Sõidud olid väga põnevad ja käis ikka tõsine lühirajal purjetamine, kus vahed jahtide vahel olid väga väikesed ning pidevalt oli vaja enda ümber ringi vaadata, et kellegi tuulevarju liiga kauaks ei jääks ning reeglitepäraselt saaks kõik mööda lastud ja ise mindud.

Stardid läksid meil peale kolmanda ja neljanda enamvähem korda ning päris suurtest "prohmakatest" võiks välja tuua vaid esimese sõidu esimesel ringil pealtuule märki minekut, kus ülekrüssu kartuses liiga vara pautisime kuid märki mitte välja minnes leidsime ennast kogu grupi alt, kes paremaga märki tulid ja pidime nende möödalaskmiseks täispöörde tegema, et mitte vastu märki sõita. Õnneks suutsime selle vea teisel ringil parandada ja parandatud ajas selle sõidu ikkagi võitsime. Ühel sõitudest suutsime juba praktiliselt finišis spinnakeri liiga taganttuules korraks ümber vöörstaagi kruttida, aga seal oli küsimus lihtsalt vägisi valel halsil sõitmises, sest tuul puhus juba päris teiselt poolt, aga halss oleks vast liigselt vajalikke sekundeid röövinud. Tehnikast lagunes meil ära (kiilus kinni) spinnakeri falli alumine plokk, mistõttu kahes keskmises sõidus tõmbasime spinni ikka väga raskelt ülesse, aga viimaseks sõiduks vahetas Margo selle ühe varuks kaasas olnud ploki vastu välja ja kõik sujus.

Lõpetasime regati sõitude tulemustega 1; 1; 3; 4; 3 ja kuna halvim, ehk neljas koht läks maha, saime võrdselt kaheksa punkti Blancaga. Kuna meil oli kaks esikohta ja neil mitte ühtegi, siis tuli teine koht meile ja kolmas läks Blancale. Sõidud kokkuvõttes võitsid seitsme punktiga regati korraldajad Tuulelauluga ning nende kiituseks võib tõesti öelda, et jaht on korralikult sõitma saadud ning mida sõit edasi, seda kaugemal nad kõikide ees finišis olid. Samuti tegi väga super head sõitu Blanca, kes eelmiste hooaegade tavapärast teravust näitas ning iga sõit ka valdavalt tipus lõpetas.

Tulemuste kokkuvõte on järgmine:
1. Tuulelaul
2. Viru
3. Blanca
4. Minni
5. Long Gong
6. Eneli
7. Leila
8. Juko
9. Merihunt
10. Merikotkas
11. Carol

Eelmisel aastal olime samal regatil, mis toimus seekord küll teise sponsori nime all, kolmandal kohal ja seega võime oma tulemustega igati rahule jääda. Meeskond oli kohal seekord täies koosseisus: Jaan, Margo, Toomas, Raini ja Indrek. Just seetõttu oli väga hea kõiki manöövreid sooritada ning ka kaalu oli suure eespurjega sõitmiseks piisavalt.

Igatahes tänud meie poolt Tuulelaulu tiimile ja kohtunik Viljarile koos abilisega seda üritust vedamast ning usutavasti jäid kõik osalenud meeskonnad selle regatiga väga rahule! Täname samuti kõiki meile kaasaelajaid ja pöidlahoidjaid, sest seda panust ei saa kuidagi alahinnata :-)!

Meie järgmine sõit on kõigi eelduste kohaselt järgmisel kolmapäeval ning siis soodsa ilma korral plaanime osaleda ka laupäeval toimuval sügisregatil.

Fotode autor: Siim Viljakainen

KJK Delfi Kolmapäevakute kaheteistkümnes sõit

2010-08-27T23:20:00.010+03:00

Fotod: Sulev Svilponis

Möödas on siis järjekordne ja arvult juba kaheteistkümnes kolmapäevak. Seekordne võistlusrada neljandale grupile oli välja pandud suhteliselt lühike: 1-; 6+; Finiš jõel.
Start, mis anti meile koos suuremate, ehk kolmanda grupi jahtidega, läks seekord siis üle pika aja suhteliselt nukralt, kuna jäime parajalt kahe suurema jahi taha kinni ning sealt kiirelt pääsemiseks pidime planeerimatult pautima. Õnneks ei olnud meie siiski vist ainukesed, kes seal stardis seekord eriliselt ei säranud..:-). Igatahes leidsime meie ümbert pärast esmase segaduse likvideerimist veel hulga teisigi kaasvõistlejaid, kellega mõõtu võtta.
Tuule käitumine oli järjekordselt äärmiselt kummaline, ning nagu sellel suvel ikka tavaks ning tuli suht-koht täpselt jälgida tuule pidevaid pöördeid, sest muidu oleks olnud allajäämine teistele jahtidele nii käigu kui kõrguse erinevuses ikka päris suur. Krüssuotsal esimesse märki, sõitsime enamuse ajast Blancaga üsnagi lähestikku ja proovisime erinevaid seadistusi kasutades meie käiku üleval hoida, mis ka vist enamvähem õnnestus. Minni ja Tuulelaul olid koos Leilaga meist veidi eespool. Esimese raja märgi, mis asub Russalka vastas, võtsimegi mälu järgi Blanca järel ja vahetult Eneli ees.
Sealt siis edasine spinnakeriga allatuule ots viis meid Miiduranna sadama all asuva "Kuuli munani", ehk kuuendasse märki. Leila ja Tuulelaul koos Minniga

suundusid otse esimesest märgist merele, aga meie sõit Blanca & Co, ga kulges enamvähem kaldale lähema hoides. Kuna ühel hetkel tundus kiirus konkurentidega võrreldes langevat, tegime veidi enne algselt planeeritud kohta sellel hetkel halsi kui tuul tundus järjekordselt rohkem tahapoole pööravat ning kiirus logi järgi samuti langes. Tundus, et seekord läks see õnneks, sest märgis positsioneerisime ennast uuesti kindlalt Blanca taha ning algas tihttuules sõit Pirita muulide poole. Kuna Tuulelaul,Leila ja Minni, kes olid veidi ennem jõudnud, olid läinud märgist uuesti merele, aga meiega koos olnud Blanca hoidis koos Merihundiga Miiduranna alla, siis valisime meiegi rajal selle poole. Hiljem analüüsides oleks merelt vist ikkagi veidi võitnud, aga suutsime käigu enamvähem ülesse saades ikkagi ennast konkurentsis hoida.
Vahepeal saime isegi päris jupp maad merelt sõitnud Minnile ja Leilale lähemale, aga siis ühe lühikese paudiga sõitsime käigu korraks päris sadama lähedal totaalselt kinni ning pidime Blanca, kellest olime mingi ime läbi veidi ettegi saanud, endist mööda laskma. Muulide vahele jõudsime nagu tavaks, koos suuremate, ehk teise grupi jahtide esimese otsaga ning pidime seal katmisest pääsemiseks veidi planeerimatuid pöördeid sooritama, aga lõpptulemustes see järjekorda küll õnneks ei muutnud.

Kokkuvõttes saime Tuulelaulu ja Leila järel kolmanda koha ning ega me tänu untsu läinud stardile paremat ei lootnudki. Järgmise võistluse plaanime teha laupäeval peetaval ja Tuulelaulu tiimi korraldataval veerandtonniste lühirajasõidul ja siis jällegi järgmisel kolmapäeval.

KJK Delfi Kolmapäevakute üheteistkümnes sõit

2010-08-22T14:12:00.007+03:00

Seekordne, üle mitme nädala peetud kolmapäevak üllatas meid meeldivalt tuulise ilmaga, sest terve suvi otsa olid ju praktiliselt kõik võistlussõidud olnud ikka äärmiselt tuulevaesed.
Kohtunikud olid sedakorda välja pannud raja 6-; 2-; 6+ ja finiš. Stardiliin oli pandud ikka tavapäratult pikk ja nii, et külgtuules sai sõita otse esimesse märki. Suhteliselt valju tuule tõttu me oma staažikat kevlarist genoat kasutada ei raatsinud ning sõitsime vanema ja väiksema eespurjega, mis kokkuvõttes oli õige valik kuni lõpuni.
Start õnnestus meil kohtunike kaatri poolt otsast veatult ja praktiliselt Blancaga kõrvuti startides, sõitsime suhteliselt vabalt märki, konkurendid kannul. Blancal õnnestus muidugi praktiliselt kohe ära kasutada oma paremat käiku ja eest minema lipsata, küll aga jõudsime meie märki Leilaga üheaegselt, kust edasine sõit Katariina kai juurde käis juba spinnakeridega. Sõit sinna, möödus oluliste muutusteta jahtide järjekorras, vaid Leila libises veidi ette ja võttis sealse märgi meist veidi varem. Võib-olla oleks seekord olnud jällegi õige olnud kasutada meie tavalist spinnakeri, sest meie seekordne valik on ikka oluliselt väiksem kui eelpool mainitud puri, aga eelistasime siiski konservatiivsemalt väiksemat purje.
Kuna Leila pautis praktiliselt kohe peale teise märgi võttu merele, aga meie ees sõitev Blanca mitte, siis otsustasime oma viga Tallin-Prangli sõidult mitte korrata ja seekord Leilat jälitama ei asunud ..:-). Hilisem sõidu kulg näitas, et see otsus oli väga õige ja sõit mandri poolt viis seekord meid paremale positsioonile konkurentide suhtes, sest ka teised, kes kasutasid seekord suuri eespurjeid olid merele pautinud, aga meist kiiremini nad küll ei tundunud liikuvat. See on muidugi meie puht subjektiivne hinnang ja visuaalselt on merel seda õieti väga raske teha.

Igatahes olime kuuendasse märki jõudes päris ilusasti konkurentsis ja vaid meie eelnevalt liiga kiire paut otse märgile sundis meid liiga palju lõpuks „pressima“ ning sellega kiirust kaotama ning Leila ning Tuulelaulu mööda laskma. Kuna lõpuks ikkagi pidime veelkord tegema lisapaudi vahetult märgi juures, siis tuli see jutt küll tagantjärgi tarkusena. Eelnevalt sõitsime küll korra „vasakuga“ Tuulelaulu eest nende kellegi külalise rõõmsa vilekoori saatel läbi, aga seda ikka vägagi kindlalt ning viledeks küll põhjust ei olnud ning kedagi me seal ei seganud.
Kadedusttekitavalt head käiku näitas seekord (jälle :-)) aga Blanca, kes oli vahepeal päris korraliku edumaa saavutanud ja kogu eskaadrist kaugel ees rõõmsalt finišisse purjetas. Kuuendast märgist kuni Piritale muutusi ei tulnud, vaid jõe peal olime sunnitud Minni reeglitepäraselt endast mööda laskma ja nii saime sõidu kokkuvõttes, korrigeeritud ajaga teise koha. Meid edestas Blanca ning kolmandana sai tubli auhinnalise koha Leila.

Hooaja koondtabelis oleme endalegi üllatuseks jätkuvalt hoidmas teist kohta, kaotades viis punkti Tuulelaulule ja edestades sama palju Leilat. Järgmine võidusõit on meil plaanitud eelolevale kolmapäevale ning siis, laupäeval kui ilmaolud lubavad, peaksime osa võtma Tuulelaulu tiimi poolt korraldatavast veerandiste lühiraja võistlusest.

Hooaja vahekokkuvõte

2010-08-22T12:40:00.009+03:00

Seoses äärmiselt aktiivse puhkuseperioodiga ei ole väga pikalt siia midagi uut lisandunud, seega proovime võtta vahepeal toimunud üritused lühidalt kokku.

Viimases postituses mainitud sõit ümber Naissaare jäi meie klassi jahtidele tugeva tuule tõttu ära, sest tuul saare taga ulatus üle 20 m/s ja lained olid väidetavalt üle kolme meetri kõrged.
Järgmisel võistlussõidul, ehk kuuendal kolmapäevakul olime Leila ja Tuulelaulu järel kolmandad, sellele järgnenud Suveöö Rahvaregatil me ei osalenud. Seitsmendal kolmapäevakul olime vägeva tagasituleku teinud Blanca järel teised, edestades seekord Tuulelaulu. Sellele järgnes Haapsalu Jahtklubi poolt korraldatav „Rannarootsi regatt“, mille tuule absoluutselt puudumise ja sellega seoses kannatuse katkemise tõttu :-) katkestasime.
Läänemaa meistrivõistlustel, ehk „Kessu“ regatil meie tiim eeltoodud ning ka allnähtaval põhjusel

samuti ei osalenud, sest osa meeskonnast pidi viibima esmaspäeval Tallinnas ning määramata ajaks pühapäeval merele seisma minek ei tundunud eriti ahvatleva pakkumisena. Kuna „Muhu Väina“ regatt jäi meil samuti sellel aastal vahele, siis tulime samal päeval mootori jõul Haapsalust Tallinnasse tagasi, lõunase vahepeatusega Dirhami sadamas. Selle sadama külastamist julgeme küll igati soovitada, sest niivõrd korda on seal vahepeal asjad tehtud ning vastuvõtt merelt tulijatele on samuti klass omaette.

Kuna enamus meie grupist oli Haapsallu jäänud, siis osalesime järgmisel kolmapäeva regatil, ehk arvuliselt kaheksandal, vaid kolmekesi koos Blanca ja samuti uuesti ellu kutsutud Caroliga. Viimane sõitis küll pooleli olevate remonttööde tõttu ilma spinnakerita, aga sellegipoolest super hästi. Finiśeerusime siiski teistena, Blanca järel ja sellele positsioonile lõpuprotokollis ka jäime.

Vahepealsel nädalavahetusel käisime pea kogu meeskonnaga Prangli saarel puhkamas ning osalesime seal toimunud „Kalurite päeval“, kus esines Matvere koos VLÜ-ga. Äärmiselt sisutihe üritus oli igatahes ja uskumatult palju inimesi on seal öösiti saarel toimetamas. Niisama seal päeval ringi uidates seda küll kuidagi ei oska täheldada.

Üheksandal kolmapäevakul meie tiimil nii hästi ei läinud kui eelnevatel ning lõpetasime protokollis alles viiendatena, Leila järel. Õnneks osales seekord kokku kümme jahti, seega positsioon oli täpselt keskel ja mingi arvu punkte tabelisse siiski saime. Kümnes kolmapäevak läks samuti äärmiselt kehvapoolselt ning üheksa jahi hulgast leidsime meid alles kuuendana. Selgelt oli tunda, et mõned meeskonnad olid „Muhu Väina“ regatil osaledes päris palju kogemusi juurde omandanud ning seda eriti vaikses ja praktiliselt olematus tuules purjetamises.

Kuna vahepeal toimus Tallinnas „Melges 24“ klassi MM, siis jäi kaks nädalat ametlikku võistluspurjetamist praktiliselt ära, toimus vaid Eneli ja Minni meeskonna eestvedamisel korraldatud veerandiste mitteametlik treening MM ;-). Peeti neli lühikest võistlussõitu, kus võistlusväärtust ei arvestatud, vaid võitis see, kes oli esimene. Võitis selle ürituse Tuulelaul, teine oli Leila ning päris suure pusimise tulemusena saime meie ühepalju punkte Blanca ja Minniga. Paremaid kohti sõitude keskel arvestades oli kolmas Blanca, Minni neljas ja meie siis vastavalt viiendad. Kindlasti suures osas tänu suurepärasele ilmale, osales sellel sõidul tõeliselt rekordarv veerandisi ja õhtu oli kõikide arvates äärmiselt korda läinud.

Sellele kolmapäeva õhtusele improviseeritud võistlusele järgnes kohe nädalavahetusel toimunud „Tallnn-Prangli“ võidusõit,

mis kujunes alguses päris suureks loteriiks, kus meil isegi õnnestus alguses päris hea pilet võtta, aga hiljem, finišis, osutus see siiski ilma võiduta olevaks ;-). Lõpetasime selle sõidu Tuulelaulu, Minni ja Leila järel neljandana. Peale autasustamist ja nö. KJK poolse tervitusveini joomist sadamas, toimus õhtul äärmiselt vahva koosviibimine „Mustas Luugis“, kuhu enamus meie toredaid konkurente olid kogunenud. Tagasisõit Pranglilt...

...kujunes veel lahedamaks kui minek sinna.

KJK Delfi kolmapäevakute viies sõit

2010-06-03T00:41:00.019+03:00

Ilm oli super ilus, lainet praktiliselt polnud, tuul keskmine ja kõik eeldused meie jahile hea tulemus välja sõita olid algselt olemas. Rada oli arvestades nõrka tuult ja prognoosi, mis näitas selget vaikimistrendi, seekord üllatavalt pikk: 7-; 6-; 2-; 6+ ja finiś traditsiooniliselt jõel. Start õnnestus meil väga hästi ja olime esimesest märgist tulles meie grupis kolmandad ning positsioon oli sama ka teises märgis, aga siis algas midagi sellist, mida me isegi unes ei oleks osanud karta...

Nimelt oli Minni stardis suutnud välja suruda (ja väiksemate jahtide vastu vist kurjaks ajada) kiiremate jahtide hulgas seilava Brigitta, kes pidi tiiru ümber kohtunikelaeva tegema ja meile siis täpselt kuuendas märgis järgi jõudis. Teades nende ja meie jahi kiiruse erinevust ning roolis olnud kipperi kogemusi, olime 101% kindlad, et märgivõtt toimub neil kiirelt ja nad halsivad õigele kursile, ehk järgmisesse märki. Andsime neile korralikult ruumi ja tegime samal ajal spinnakeriga halsi, aga Brigitta pealt hakati hoopis endale parema halsi õigust nõudma ja kurssi märgile nad ei võtnudki, isegi vist ei plaaninud, vaid hakkasid seal alles eriti aeglaselt toimetades spinnakeri heiskama. Kuna olime juba üksteisele füüsiliselt niivõrd lähedal, et kuhugi pöörata ei olnud ja meil spinnaker teisel halsil ja nemad meie taga tuulevarjus, siis nii me külg – külje kõrval teistest jahtidest ja nende kursist eraldusimegi.. ja väga vales suunas. Vaatasime nukralt kuidas Minni ja Eneli märki võtsid ja uhkelt spinnakeride all kaugenema hakkasid ning loomulikult tegid sedasama ennem selgelt meil küll ees, aga vägagi lähedal olnud Leila ja Tuulelaul. Aeg mis kulus, et sealt lõpuks pääseda, tundus igavikuna ja nii see ka meie grupis valitsevat ja sekundites arvestatavat konkurentsi teades ka oli.. Ikka mitu head minutit triivisime seal katamaraani mängides ja kui siis lõpuks sealt pääsesime, oli juba liiga hilja, et kuhugi tavalise sõiduga järgi jõuda. Oleks me kohe teadnud, et nad halssida ei plaani, oleksime ise kiirelt tagasi halssinud või siis vägisi spinni kinni hoides pautida üritanud, aga see on vaid oleks.. ;-). Olime toimuvast niivõrd üllatunud, et selle peale lihtsalt ei tulnud ja tagantjärgi ollakse ju alati targad.

Lõpuks jälitama pääsedes korra küll tundus, et nagu saaksime spinnakeriga konkurentidele lähemale, aga siis oli meie kord sellesse neid varem kimbutanud tuuleauku sattuda ja tundeks see vaid jäigi. Katariina kai, ehk teise märgi võtsime meie grupist selgelt viimasena ja kuna keset lahte oli tuul vaiksem ja kaotada polnud nagunii enam midagi, siis sõitsime suhteliselt vabalt ja kiirust hoides, pikka halssi maa poolt tagasi kuuendasse. Kõik konkurendid meie grupist aga läksid märki lahe keskelt ja pressisid vist vägagi teravalt, mis kindlasti vaikses tuules meie trump ei ole. Lootsime leida maale lähemalt veidi kõvemat tuult ja tundus, et veidi parem (aga kahjuks mitte piisavalt) see seal ka oli, sest tagasi kuuendasse märki jõudes olime Minnile ja Enelile vähemalt enda hinnangul küll lähemale saanud. Märgist edasi, Piritale oli juba tuul vägagi vaba , aga õhtu lähenedes loomulikult järjest ja järjest vaikiv. Loomulikult, nagu meil veel vähe ebaõnne oleks olnud, sättis ennast meile vahetult kuulimuna betooni kõrval tuulele ette mingi kummaline punaste purjedega piraadilaeva meenutav suuremat sorti alus, mis sundis meid veidi loodetud trajektoorist loobuma, aga see takistus oli kõige eelnenu kõrval olematu.

Muulide juurde jõudes oli selge, et tuul vaikib ja kohe vägagi kiiresti, seega proovisime ikka kuidagi mitte pautides ja „hooga“ olümpiarõngaste toodrist mööduda, mis ka tõsiselt kiiruse arvelt õnnestus ja vaid üks paut juba praktiliselt olematus tuules oli vajalik, et jõuda kohtunikeni, aga kahjuks küll juba lootusetult hilja. Seekordne sõit lõppes meile siis viie jahi hulgast viimase kohaga, aga kuna sõidu ajal toimusid kõik meeskonna manöövrid peale spinnakeri tõstmise laitmatult, siis otseselt millegi üle arutleda polnud ja seekord läks lihtsalt nii ning järgmine kord teame olla ettevaatlikumad ja mitte eeldada, et kõik jahid sõidavad võidusõidu ajal võidu :-).

Sõidu võitis järjekordselt ja teenitult Leila oma tuntud headuses, teine oli Tuulelaul ja kolmas Minni, kellele järgnesid siis Eneli ning meie. Meeskonnast ei suutnud keegi päris täpselt meenutada, millal me viimati päris viimased olime, aga vahelduseks ongi ju päris värskendav :-).

Kuna Tallinnas toimub Laserite EM, siis laupäeval ja kolmapäeval suurtele jahtidele võistlusi ei toimu, siis meie järgmine start on loodetavalt sõit ümber Naissaare järgmisel laupäeval.

Tormilind CUP ´i kokkuvõte

2010-05-29T17:50:00.028+03:00

Järjekordne Eesti Mereakadeemia poolt korraldatav Tormilinnu regatt on lõppenud ning teeme allpool väikese ülevaate.

Hommikused ilmaprognoosid olid suhteliselt vihmast ning praktiliselt tuulevaikset sõitu lubavad, seega otsustasime sõita neljakesi, et paadi kaalu mitte liigselt ülesse ajada ning sadamasse jõudes täpselt sellised olud meid ees ootasidki. Valmistusime mõttes juba veidi pikemaks päevaks, sest eelmise nädalavahetuse „plekk“ oli veel selgelt meeles..
Vahetult enne starti hakkas taevas veidi selginema ja sündmustest ette rutates võib öelda, et veidi aja pärast vihm lakkaski ning ilm oli purjetamiseks vägagi ok, mis meile täpselt sobis.

Märkideks olid kohtunikud valinud 1+, 2+ ja finiš Pirita jõel. Otsustasime startida vahetult stardiliini poi juurest, sest kuna esimene märk ei olnud päris otse vastu tuult, tundus sealt kõige parem otse märki välja sõita ja see otsus oli õige. Äärmiselt suure üllatusena aga leidsime me endid sealt poi juurest stardisignaali kõlades täiesti üksinda :-) ja saime täiesti rahulikult vabas tuules märki sõita. Märgi võtsimegi meie grupist esimesena, jälitajatest kõige lähemal Tuulelaul, kellele järgnesid Minni ning Leila. Viimane startis kohtunikelavale kõige lähemalt ja sellega esimesel krüssuotsal veidi alguses kaotas.
Sõidul spinnakeriga teise märki sõitsime meie n.ö. "nurka" suurest reidil seisvast Ameerika sõjaväe transpordilaevast maa poolt, samas Tuulelaul ning Minni läksid vahetult laeva kõrvalt merelt. Tundus, et muidu oli kõik õige, aga veidi läksime selle nurgaga liiale, ehk sõitsime üle, sest märki jõudes olime algselt ilusti ja turvaliselt taga olnud Tuulelaulule edu käest andnud ja jõudsime sinna praktiliselt ühel ajal. Leila valis esimesest märgist alates täiesti vastupidise nurga ja kardinaalselt teiselt poolt, ehk keset lahte, mis talle ka kokkuvõttes edu tõi ning teise märgi võttiski tema esimesena, järel vahetult Tuulelaul ja meie. Minni oli samuti suhteliselt lähedal ja samas järjestuses ka Katariina kai juures asuvast nr. 2 märgist finiśisse suundusime.
Kuna vahemaa meie ja teiste jahtide vahel oli silmaga hinnates täiesti piisavalt väike ja tuul suhteliselt vaba, (ning juba veidi tugevam kui enne) siis saime ilma liigse rapsimiseta otse Piritale sõita.
Finiš võeti meie grupile vahetult muulide juures, sest kohtunikud olid arvanud, et meil läheb vaikses tuules raja läbimiseks oluliselt rohkem aega ning neil oli tükk tegu, et jõuda suurte jahtide juurest tagasi enne meid, finišit võtma, aga kõik sujus kokkuvõttes väga hästi. Kuna suuremate jahtide gruppidele oli pandud välja pikem distants, siis jäi meil neid oodates piisavalt aega ka seltskondlikuks eluks Leila pardal, mida allpool olev pilt ka ilmekalt illustreerib :-).

Aegade koefitsendiga ümberarvestamise tulemusena olime esimesed meie, siis järgnesid vanameister Leila ja Tuulelaul ning neljas oli samuti head sõitu teinud Minni.
Autasustamine toimus KJK lipuväljakul koos traditsioonilise kringli ja teega ning loomulikult koos Eesti Mereakadeemia rektori kõnega..

Saime siis jälle tagasi selle nädala alguses tagastatud rändkarika ning võime päeva meie tiimi jaoks jaoks äärmiselt kordaläinuks lugeda :-).

Täname väga kõiki meile pöidlahoidjaid ja regati korraldajaid ning loodame, et ka edaspidi see tore üritus toimuma saab!

Järgmise stardi plaanime teha kolmapäeval ja kui meeskonnal vähegi mahti, siis kahe nädala pärast sõita ümber Naissaare, traditsioonilisel Terra Feminaariumi regatil.

KJK Delfi kolmapäevakute neljas sõit

2010-05-27T16:42:00.011+03:00

Möödunud on siis järjekordne, ehk neljas kolmapäevaõhtune võidusõit, aga seekordsed tuuleolud olid eelmiste selle hooaja sõitudega võrreldes, ikka oluliselt tugevamad ja teadupäraselt see meie jahile just sobivaim tuulte vahemik ei ole. Meeskonnas oli seekord peale kolme põhiliikme, kaasas Vesilennuki kapten Ülar ning oma esimesi sõite jahiga tegev ja loodetavasti meiega liituv Raini, kellele see oli ka ühtlasi esimene sõit sellise veidi kõvema tuulega.

Kohtunikud olid välja pannud raja: 4+; 6+ ja finiš jõel. Stardis otsustasime vastavalt ilmale, võtta asja rahulikult ja mitte hakata parimat positsiooni jahtima, vaid startisime vabas tuules kuskilt umbes keskelt. Edasine vastutuules sõit viis Tallinna sadama alla ja sealt siis koos ühe lisapaudiga Naissaare ja Paljassaare vahel asuvasse nn. neljandasse märki. Alguses tundus, et oleksime võinud teha selle lisapaudi Paljassaare alla vist veidi varem, aga nähes kuidas suuremad jahid konkurentidel tuult varjasid ja neist riburada üle sõitsid, olime enda valikuga rahul ja tundus, et ka tuult oli meil veidi rohkem, aga see võis olla ka petlik.

Peale märki heisatud kõvema tuule spinnaker jäi veidi aja pärast juba selgelt vaikiva tuule jaoks väheseks, aga seda suurema vastu vahetama hakata ei paistnud meile enam lihtsalt mõistlik, sest kuskil 8 m/s puhuvas tuules ja tagantlaines oleks konkurendid liiga kiiresti vahepeal eest libisenud ning see ei tundunud eriti ahvatlev...

Ainuke, mis veidi häirima jäi, oli aeg, mis kulus roolimehe ja spinnakeri soodil olnud mehe vahelisele kommunikatsioonile peale kuuendat märki, et spinn uuesti korralikult vedama saada, sest tagantjärgi tarkusena ja klubis asja ühiselt analüüsides, oleksime need teise koha jaoks vajalikud kuus/seitse sekundit sealt uhkelt tasa teinud ja oleks ikka veel päris palju varukski jäänud. Leppisime edaspidiste ebakõlade vältimiseks juba edasised tegevusplaanid kokku ja seega on see teema arutlusest maas. Ülejäänud sõidus said mehed kõikide neile usaldatud ülesannetega väga hästi hakkama ja oli tore ning suhteliselt kiire võidusõit. Meie grupis oli väljas kokku viis jahti ning super hea sõidu tegi Leila, kes juba stardist alustas kõikidest konkurentidest veidi suurema eespurjega ja ilmselt osalt ka tänu sellele teistest oluliselt paremini ja teravamalt liikus. Tema sõit allatuule otsal spinnakeriga oli samuti päris muljetavaldav, seega olid nad seda võitu vägagi väärt!

Aegade ümber arvestamise tulemusena saime Leila ja Tuulelaulu järel kolmanda koha, edestades Minnit ja Enelit. Äärmiselt vahva ja positiivse üllatusena, anti klubis meile koos auhinnaga üle ka neljanda grupi maikuu parima jahi klaasist meened ning sedakorda juba kõikidele meeskonna liikmetele :-)!

Plaanis on jätkuvalt osa võtta laupäeval toimuvast Tormilind CUP´ ist, kuhu hetkeseisuga ennustatakse sarnast, ehk siis suhteliselt tuulist ilma ning juba järgmisel kolmapäeval toimuvast KJK seeriavõistlusest.

E4 Karikavõistluse teine päev

2010-05-23T19:49:00.018+03:00

Võistluste teisel päeval kujunesid tuuleolud hoopis vastupidiseks ilmajaamade poolt prognoositule, mis lubas kuskil 5 m/s tuult, aga „puhus“ hoopis idast ning oli sama napp kui esimesel võistluspäeval.
Toimunud sõitudest vaid üks läks arvestusse ning sellegi lõpp osutus äärmiselt loteriiks. Teise sõidu esimesel ringil, peale ülemise märgi võttu ja mõningast spinnakeride all „tiksumist“ võistlus katkestati. Tagantjärgi teoretiseerides, oleks võinud ju lasta ka teisel, ehk meie grupil see ring lõpuni sõita, sest esimestel, ehk suurtel jahtidel, seda võimaldati ja päris palju oleks võinud selle sõiduga arvestuses muutuda. Päris nulli kiirus igatahes ei langenud ja kuna meil oli võrdselt punkte Tuulelauluga, aga neil olid eelnevalt välja sõidetud paremad kohad, siis lootsime, et katkestamist enne ringi lõppu ei tule. Teades meie jahi kere kujust tulenevalt mitte nii teravalt tihttuules minekut nendes vaiksetes tuuleoludes, olime paaril korral paremat tuult otsinud ja Polariste grupist veidi eraldunud ning sellega tõele au andes ka veidi hävinud. Spinnakeriga tagant tulles lootsime selle vahe tagasi sõita ning olud plaani realiseerumiseks olid täiesti reaalsed. Samuti olid vägagi headel positsioonidel meie teised tublid konkurendid, kellel esimese sõidu lõpp vägagi tihedaks rebimiseks kujunes ning nende omavahelist mõõduvõtmist oleks olnud tore jälgida.

Aasta aega tagasi olime täpselt samuti Tuulelaulu järel teisel kohal, aga siis oli gruppe ühe võrra rohkem ning võistlusmoment auhinnalistele kohtadele omasugustega suurem.

Lõplik järjestus teises grupis oli:

I Tessa
II Zarah-May
III Tuulelaul
Viru
Leila
Minni
Eneli

Suured tänud regati korraldajatele ja meie tiimile kaasaelajatele ning palju õnne võitjatele!
Loodetavasti osaleb järgmisel aastal sellel vägagi toredal võistlusel oluliselt rohkem jahte, et saaks moodustada omavahel võrdsemad võistlusgrupid.

Eeloleval nädalal plaanime võistlustest osaleda KJK kolmapäevakul ning laupäeval Mereakadeemia poolt korraldataval Tormilind CUP´il.

E4 Karikavõistluse esimene päev

2010-05-22T22:20:00.010+03:00

Täna sai peetud planeeritud neljast võistlussõidust kaks, õigemini poolteist, sest hommikupoole küll suhteliselt vaikselt, aga siiski puhunud tuul vaikis poole päeva peale sootuks ning peakohtuniku otsus oli sõidud poole päeva pealt katkestada. Kogu sellele eelnev möödus suhteliselt trenni tähe all, sest meeskonnast kõik peale roolimehe tegutsesid teistel positsioonidel kui oldi harjunud. Kuna üks meie meeskonnaliige kodustel põhjustel täna ei osalenud, siis jagasime oma positsioone enne starti veidi ringi ja tegime ka meiega täna liitunud Rainile väikestviisi koolitust, et mis ja kus on. Lühirada (eriti veel sellise vaikse ilmaga) on ju parim koht näitlikuks võistluspurjetamiseks ja koostöö harjutamiseks. Võistlus toimus tavapärase nelja grupi asemel kahes ja meie oleme teise grupi kokkuvõttes tänase kahe sõidu tulemusena neljandal kohal seitsme jahi hulgast, aga kuna kaks esimest on ikka väga palju suuremad jahid, siis väikeste jahtide omavahelises (mitteametlikus) arvestuses oleme oma selleaastase esimese võistlussõidu teinud Leila järel ühe punktiga teisel ja kohe meie järel on võrdsete punktidega Tuulelaul ja Minni. Tuulelaulul juhtus väike intsident viimase sõidu finišis, muidu oleksid nad kindlasti meid täna kokkuvõttes edestanud. Edu konkurentide ees on vägagi napp ja homme on meid kindlasti põnev päev ees ootamas, aga sellest, et millise tulemuse lõpuks välja sõitsime, anname hiljemalt esmaspäeval siin teada.
Põhimõtteliselt käib ju kogu see väiksemate jahtide sebimine sellel võistlusel kahjuks ainult kolmandale kohale, sest esimese kahe suure jahi edestamiseks oleks vaja tõeliselt suur imet, mida tavaliselt ei kipu juhtuma... :-).

Tänase võistluse kulgu ja loodetavalt ka homset, saab jälgida aadressilt: http://tracker.viiret.ee/

KJK Delfi kolmapäevakute esimeste sõitude kokkuvõte.

2010-05-22T09:35:00.016+03:00

Tänaseks on toimunud juba kolm kolmapäevaõhtust võidusõitu, millest kiire ülevaate siin teemegi. Põhimõtteliselt on kõik sõidud sarnanenud teineteisele, nii välja pandud raja kui ka suhteliselt vaiksete tuuleolude poolest. Sõidetud on lühirada, ehk purjetajate keelest „vorsti“ mille „ülemine“, eht vastutuulemärk on viidut täpselt vastu tuult stardiliini suhtes. „Alumine“ on stardiliini poi ja nende ümber siis kaks ringi keerutataksegi ning finiš on ikka olnud Pirita jõel, TOP´i kai peal. Esimesed kaks õnnestus meile soodsaid tuuleolusid arvestades võita ning kolmandal olime teisel kohal meie grupi arvestuses. Kõik on sujunud kenasti ja meeskonna töö ning märkide võtud on toimunud ilma väga oluliste sekeldusteta ning järjest tõusvas joones. Mingit erilist seika välja tuua esimestest sõitudest ei ole, välja arvatud viimasel sõidul, kus meist oluliselt kiirem ja teravamalt sõitma pidav jaht Minni, meile Tuulelaulu eelmise hooaja tiimist laenatud roolimehega, pidevalt küll ees ja taga figureeris ja oma manöövritega väga oluliselt meie võistlust Tuulelaulu poistega segas.

Kiirete manöövrite sooritamises pole mitte midagi halba kui neid sooritatakse kõiki purjetamises kehtestatud reegleid silmas pidades ja nende sooritamisel ka ohutusreegleid arvestatakse, aga parema halsiga sõitvale jahile vasakuga peaaegu otsa sõita ja siis ennast kai peal tubliks tituleerida on küll selgelt palju. Pidime kurssi märgile muutma, sest oma õiguse tagaajamine võib suhteliselt kurvalt ja kallilt lõppeda, mida on ka meie klubis juba korduvalt tõestatud... Kuna jahtide teoreetiline kiiruse ja krüssunurga erinevus juba jutuks tuli, siis tipnes viimane nende manööver meile tagant poolt tulles, samal halsil rämedalt peale sõitmisega ja meie poolt nõutud allatuule jahile ruumi andmisele mitte reageerimisega. Kokkuvõttes kaotasime julgelt erinevates situatsioonides kembeldes oluliselt rohkem aega kui oleks olnud vajalik meie hetkel peamise konkurendiga võistlemiseks ning sõidu võidust jäi puudu 43 sekundit.., mille võime julgelt selle arvele panna :-).

Koondtabelis oleme hetkel kolme sõidu kokkuvõttes Tuulelaulu ees napilt liidrid, aga kohe-kohe peaks olema valmis mitmed veel sellel hooajal mitte võistelnud jahid meie grupist ning võistlused lähevad kindlasti palju põnevamaks. Järgmine võistlussõit (E4 karikavõistus, kus eelmisel hooajal olime teisel kohal) toimub juba laupäeval ning pühapäeval, kuhu läheme põhiliselt trenni eesmärgil, sest nelja grupi liitmisel kaheks, on väiksematel jahtidel suuremate ja kiiremate ees ikka väga vähe lootust, aga saame ennast võrrelda meie võistlusgrupi omadega.

Esimene start!

2010-05-07T11:17:00.003+03:00

KJK hooaja avavõistluse start anti esimesel mail kell 12 päeval ja nagu tavaks on saanud, toimus peale seda Kalevi Jahtklubi ametlik hooaja avamine ning pidulik lipu heiskamine klubi lipuväljakul.

Päev algas meie meeskonnale suhteliselt vara, umbes kella üheksa paiku, sest enamus soote, plokke ja muud olulist tõime jahti alles hommikul. Lisaks tuli paigaldada veel grootpuri; windex masti toppi viia ja kontrollida veelkord üle masti trimm. Lõpuks kõik vähegi haakuvad kohad kinni teipida, et kogemata purjede sinna takerdudes midagi katki ei rebeneks.

Meie arvestusgrupis oli esimeseks stardiks oma alused ja mõõdukirjad valmis saanud vaid kolm jahti ning kuna merel sellel aastal meist peale jahtlaev Minni veel teised käinud ei olnud, siis lootsime purjede trimmi üle vaadata ja meelde tuletada ;-) n.ö. töö käigus ja otseselt endale muid eesmärke ei seadnud. Seda enam, et ilm oli esimese mai hommikul suhteliselt tuuline ja prognoos lubas tuule veelgi järkjärgulist tugevnemist. Võttes arvesse ilmaprognoosi, valisime eespurjeks foka, mis varasemalt on sellistes oludes ennast tavaliselt õigustanud, aga juba etteruttavalt võib öelda, et seekordne otsus oli vale. Veelgi valem oli otsus genua rulli keeratuna kajutisse kotti jätta, sest sellisel kujul selle töökorda seadmine võtab ikka üüratult aega. Tavaliselt oleme purjed ikka enne võistlust lappesse pannud, aga seekord jäi kõik täpselt nii kui talvekorterist tulles oli.

Märkideks olid seekord 7+; 6-; 2-; 6+; ja lõpuks finiš jõel, TOP´i olümpiatule juures. Peale stardipaugu kõlamist ületasime liini teisena, aga kuna konkurendid Tuulelaulult olid valinud suure eespurje, siis kõrgust hoida me nendega koos ei suutnud ja „vajusime“ vaikselt alla. Esimeses märgis jõudis meile järgi ka Minni ja siis veidi omavahel sõbralikult pusides, andsime eespool liikuvale Tuulelaulule teenimatult palju edumaad käest. Olukord muutus meie jaoks eriti hulluks kui tuul järjest rohkem vaikis ja meie väike eespuri enam absoluutselt jahti edasi ei vedanud ning lausa nõudis vahetamist. Teise märki juba kolmandana jõudes oli selge, et nii jätkata ei saa ja asusime tegutsema. Selles, et see eespurje vahetamine esimesel sõidul (eriti arvestades ülaltoodud asjaolusid) nii ootamatult kaua aega võtab, polnud muidugi midagi üllatavat, aga jäime ikka parajalt eesliikujatest maha. Minni ja Tuulelaul

sõitsid avamere poole ja meie valisime vahepealsest „boksipeatusest“ tingituna vastupidise halsi ning lootsime mingi ime läbi järele jõuda. Praktiliselt „Katariina kai“ märgi juurde jõudes hakkas kaldaäärne tuul jälle veidi keerama meile ebasoodsamaks ning pidime veel ühe lisapaudi tegema. Spinnakeriga sõit sujus kõik hästi ja veidi keeranud tuul andis meile võimaluse halssida oluliselt varem kui eesliikujad. Peale järjekordselt „kuulimuna“ märgi võtmist oli meil võimalus vahepealseid pilvealused pagisid kasutades jõuda eesliikujatele isegi veidi lähemale.

Väike intsident oli veel Pirita muulide vahele jõudes kui tuli välja, et vaatamata vägagi soodsaks pööranud pakstaaktuulele, oli meie spinnaker all kajutis laiali ja pidime finišeerima genuaga. Õnneks piisas seekord kiirusest, et arvestuslikult tõusta teisele kohale, küll napilt 14 sekundiga Minni ees ja ca. 2 minutiga Tuulelaulu järgi. Kokkuvõttes võib selle võistlussõidu kordaläinuks lugeda, aga kindlasti kehtib siin reegel, et trenn ei ole liiast ning mõningad elementaarsed ettevalmistused tuleks ikka kai peal varem ära teha. Äärmiselt suured kiidusõnad tuleb öelda Minni meeskonnale, kes eelmise hooajaga võrreldes on oma jahi ikka väga ilusasti liikuma (ja ka tehniliselt tip-top korda) saanud ning kindlasti pakuvad suurt konkurentsi kõikidele „veerandtonnistele“ sellel hooajal.

Järjekordse purjetamishooaja algusest …

2010-05-07T00:31:00.013+03:00

Alustasime seekordse ja praeguseks juba alanud hooaja kevadtöödega aprillikuu keskel kui võtsime maha talveks kajuti peal olnud katted ning pesime ning puhastasime poordid ja teki spetsiaalselt selleks mõeldud vahenditega. Tänu sügisel vahetult peale veest välja tõstmist ette võetud korralikule pesule, läks see tegevus suhteliselt valutult ning tulemusega võis samuti rahule jääda.

Eelmiste hooaegade tähelepanekute põhjal oli meil veeliin (ala, milleni jahi poord pidavalt vees „istub“) pehmelt öeldes liiga täpne ja pidevalt oli osa mürkvärvist vaba poordi vees ning suve lõpuks kogunes sinna päris arvestatav kiht igasugu sodi, mis jahi käiguomadustele kindlasti kaasa ei aidanud.

Niisiis otsustasime mürkvärvi uuendades tõsta jahi veeliini viis sentimeetrit kõrgemale, sest vana joon oli sellest ajast püsinud muutumatuna kui jahis ei olnud veel korralikku mööblit ning magamiskohti, ehk enne meie poolt mingil ajahetkel teostatud kapitaalremonti oli jaht ikka väga oluliselt kergem. Plaanisime juba vägagi ammu seda veeliini kõrgemale tõsta, aga ikka ja jälle jäi see millegi taha toppama, aga seekord tegime selle siis teoks. Eelmisel hooajal alla pandud mürkvärv oli seal korralikult siiani kinni, seega piisas mõningatest kosmeetilistest parandustest ning alla läks vaid üks õhuke kiht uut ja sama tüüpi mürkvärvi.

Otsustasime, et poordile, veeliinist kõrgemale tuleb ka n.ö. disaintriip ja millalgi poordilt eemaldatud jahi nimi läheb sinna samuti tagasi.

Asjade toreda kokkulangemise tulemusena kohtasime klubis kai peal tublit purjetajat Alarit, kelle kaasa Pille töötab disainibüroos ning kes äärmiselt kiiresti meile kõik vajalikud spetsiaalselt jahtidele mõeldud kleebised muretses ja hea nõuga abiks oli.

Kleebiste paigaldamist tahtis küll külm ilm nurjata, aga õnneks vedas viimasel hetkel ilmaga ja saime kõik tööd valmis praktiliselt vahetult enne jahtide vette tõstmist ning olime jälle enda poolt seatud graafikus. Kandsime poordile veel mitu kihti vaha ning põhimõtteliselt olid sellega kõik vajalikud kai peal tehtavad välistööd valmis - jahi lasime vette kahekümne neljandal aprillil, koos enamuse Kalevi Jahtklubi alustega ja sellega võiks siis uue hooaja avatuks kuulutada. Juba jahi vees olles lakkisime ära kõik seda vajavad puitdetailid ning tegime tekil ning kajutis sees veidi värviparandusi.

Kokkuvõttes tuleb öelda äärmiselt suur tänu meie meeskonnast Toomasele ja Jaanile, kes enamus töid jahi väga põhjalikust puhastamisest kuni vahatamiseni põhiliselt enda peale võtsid ja seda väga edukalt ning hästi tegid! Samuti väga suured tänud kõikidele meie sõpradele, kes nii nime fondi disainimise kui paljude muude tegevuste juures hea nõu ja jõuga abiks olid ;-)!

Järgmise olulise asjana võtsime ette jahiga võistlemiseks vaja mineva ORC Club´i mõõdukirja iga aastase kohustusliku uuendamise ja kuna enamus meie tublidest konkurentidest olid oma jahte nii kaalunud kui igal viisil mõõtnud, ei jäänud meilgi muud üle. Võtsime siis meiegi, koos praktiliselt uueks muutunud ja tohutu noorenduskuuri läbi teinud jahtlaev Eneli kapteni Jensiga, plaani see protseduur ära teha. Nagu see ikka tavaks, siis mingil ajahetkel tundus, et plaan jõuda mõõdukirjaga valmis hooaja esimeseks võistluseks luhtub, sest kaal, mida Eestis peamiselt jahtide mõõtmiseks kasutatakse, oli taatlemises, aga õnneks saabus õigel ajal nii kaal kui mõõtja, kes kaalu õigsust kinnitama peab ning kõik sujus pea suurepäraselt. Kaalumise tulemustes olime ise samuti veidi üllatunud, (ehkki jahti vette tõstes oli kraanal olev kaal selle protseduuri ette võtmiseks juba päris palju põhjust andnud, näidates 1800 kg..) sest jaht kaalus eelmiste aastate mõõdukirjas olnud 1532 kg asemel täpselt 1735 kg ja oli seega vägagi palju raskem.

Kindlasti on siin oma osa sellel, et varem ei olnud keegi võtnud vaevaks seda kaalumise protseduuri läbi viia ning aluse kaal oli arvutatud nii, et mõõdetud oli parda kõrgust vee piirist, mis vähemalt meie puhul oli kindlasti selgelt vale. Olime aastaid olnud konkurentsitult kõige kergem Conrad 25R Eestis ja seega oleksime varem jahti kaaludes, oma konkurentsivõimet varasematel aastatel kui me veel suurt midagi võistlemisest arugi ei saanud, oluliselt tõstnud :-).

Eelmise aasta võistlusväärtusest oleme me tänu uuenenud kerefailile ning muutunud ORC valemitele küll oluliselt kiiremad, aga kaalumise tulemusena ning koos mõõtjaga veel mõne olulise ja vähem olulise mõõdu täpsustamisega, peaks olema meie arvestuslik võistlusväärtus nüüd küll äärmiselt täpne. Veidi norides on tegemata veel vaid masti kaalumine ning raskuskeskme mõõtmine, aga plaanime sellegi ära teha esimesel võimalusel kui masti näiteks hoolduseks või talvehooajaks jahi pealt maha võtame.

Kahe juba tänaseks toimunud võistlussõidu kokkuvõte ilmub siia lähiajal, seega palume jätkuvalt tähelepanu..

Hooaeg 2009

2009-11-22T15:52:00.014+02:00

Selleks korraks on siis järjekordne Kalevi Jahtklubi purjetamishooaeg ka ametlikult läbi saanud ning õue vaadates tundub nüüd olevat oluliselt rohkem aega tubaseks tegevuseks. Üritame siis tublimate purjetajate jälgedes käia ja samuti oma väikese blogi avada, et ka meie tegemisi kajastada. Uuest hooajast proovime kindlasti seda süsteemselt ning korralikult täitma asuda. Seni aga anname kindlasti teada meie talvistest tegevustest ning üritame teha ka omapoolse kokkuvõtte möödunud hooajast ja panna ülesse ka meie meeskonna poolt tehtud pildid.
Täname väga toetajaid ja meile kaasa elajaid ning loomulikult kõiki äärmiselt tublisid konkurente väga toreda ja meeldejääva hooaja eest!