17. mai 2012

KJK Kolmas kolmapäevak


Seekordne kolmapäevak erines eelmisest ilma poolest totaalselt, aga vaheldusrikkus ongi ju purjetamise üks võludest ning selle vastu pole loodetavasti kellelgi midagi. Nagu öeldud, oli ilm tiba tuulisem, külmem ning lisaks veel lauspilves ja sadas „seenevihma“. Kohtunike poolt oli meie grupile rajaks pandud 8-;2-;7+ ja finiš jõel. Seekord oli ka lõpuks start kõikidele gruppidele eraldi - kiitus kohtunikele!

Vahetult enne starti takerdus meie niigi ülieakas eespuri heiskamisel esimesse knaapi ja rebenes  alumise liigi juurest ning oli väga suur oht, et meie sõit ongi selleks korraks sõidetud. Nagu ikka sellistel puhkudel, olime just ennem omavahel lõõpinud, et sellega on alati nii palju aega … Stardiks ettevalmistuse aja tegelesid poisid vööris eespurjele kiirkorras teibi paigaldamisega, mis loomulikult niiskes keskkonnas eriti edukalt ei õnnestunud. 

Fotod: Piret Salmistu
Starti me parima lähte saamiseks trügima seekord ei läinud, vaid proovisime saada vabas tuules minema veidi altpoolt, et testida, kuidas meie puri käitub ja kas üldse saab sellega sõita ja siis võimalusel ära pautida. 


See lõppes muidugi nii, et kui pautida tahtsime, siis pidime seda tegema teiste tagant läbi, mis tegelikult oli ikkagi hea otsus ning esimeses märgis olime kõik suhteliselt lähestikku, neljandana, vahetult meie ees väga hea stardi teinud Carol, kelle ees siis Merihunt ja esimesena Minni. Kui Minni halssis peale märki, siis kogu ülejäänud grupp sõitis suht otse märgi suunas ja tagantjärgi tarkusena võib öelda, et see halss oli neil õige otsus, sest sealt said nad edu kasvatada ning meie võisime teise seltskonnaga vaid omavahel edasi seilata ning püüda seal mitte mingi jamaga hakkama saada. See ka õnnestus ning märgi võtsime kolmandana, Merihundi järel, keda siis jälitama asusimegi. Edasine sõit läks pikalt, ühe paudiga tagasi seitsmenda märgi suunas ja siis külgtuules otse sadamasse.

Nii ees sõitev Minni kui ka meie taga seilanud Carol, Madicken ja Estella tegid tuule keeramisele vastavalt vahepeal veel paudi merele, aga otsustasime igaks juhuks vahet Merihundiga hoida, ning sellele riskile ei läinud, mis ka ennast õigustas. Muulideni jõudes oli ka selge, et tuul, mis ennem ikka suht korralikult puhus, on hakanud vaibuma ning oli vaid õnn, et veel mingigi virvendusega finišisse jõudsime.

Kuigi füüsiliselt olime lõpuks ikkagi kolmandad, siis arvestuslikult tõusime teiseks, Merihundi ees ja Minni järel. Tabelis neljas oli Carol ja siis omakorda Madicken ning Estella. Madicken oli küll veel eelviimases märgis meile nii lähedal, et olime üpris kindlad, et kui sama tuul püsib ja nad meil kannul püsivad, on tänu üliheale võistlusväärtusega võitjad seekord nemad, aga ju siis see lisapaut merele ning tuule vaikimine kalda all sai neile saatuslikuks, aga see on vaid meie arvamus.

Kui eespurje ilusti korda saame, siis plaanime kindlasti sõita kaasa nädalavahetusel peetaval ja kahepäevasel lühirajavõistlusel E4, mis on aastate lõikes tavaliselt alati tore üritus olnud ja kuna lubab hästi ilusat ilma, siis loodame, et seekord on osavõtjaid sellest üritusest rohkelt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar