1. mai 2012

2012 aasta purjetamishooaeg on avatud!


Järjekordne purjetamishooaeg  on siis ametliku avapaugu saanud, avaregatt peetud ning lipp Kalevi Jahtklubi lipumasti taas pidulikult heisatud. Seekord tegi seda  üksinda ümber maailma purjetanud Uku Randmaa, kellele selle suurepärase saavutuse eest omistati klubi auliikme staatus, mis on meie arvates igati õige źest.


Meeskonna kevadistest tegemistest siis niipalju, et selleaastased kevadtööd algasid meil ikka tavatult hilja, sest külm ilm kohe kuidagi ei soosinud seda ettevõtmist ning vahepeal oli tunne, et ei saagi jahti plaanitud ajaks valmis, sest kõik lihvimise ja värvimistööd vajavad temperatuuri. 

Õnneks laabus kõik  Jaani visale eestvedamisele ning suuresti tänu tema tublile pea igaõhtusele sadamas tegutsemisele, praktiliselt nädalaga. Suuremates töödes osalesid nädalavahetustel kordamööda kõik meeskonnaliikmed ning kaks päeva tagasi, ehk pühapäeva pealelõunal saime jahi vette.

Oleme ikka üritanud igal aastal esimestest regattidest peale osa võtta, niisiis olime tänagi stardis. Ilm soosis täna purjetajaid ikka väga, ning kui hommikul veel puud akna taga hoogsalt kõikusid ning korra isegi oli tunne, et kas see plaan on ikka parim, siis sadamasse jõudes oli pilt isegi enam kui meeldiv. Kuna kogu taglastus sai alles eelmisel õhtul jahti toodud ning  mastki sai trimmi alles nö. käigu pealt, rääkimata testimisest, siis oligi see avavõistlus plaanitud nö. esimeseks sportlikuks trenniks ja starti me igatahes suundusime.


Meie grupis oli osalejaid küll vaid neli, aga asi seegi ning merele jõudes hakkasime me ennast järjest kindlamalt tundma ning  peale mõningast „soojendust“ sujusid paudid ja halsid meeskonnal nii, nagu polekski pikka talve vahepeal olnud. Veidi rikkus hallside ajal tuju talvega välja veninud pakstaakide tõstekummid, aga ostame koheselt uued, ning see teema on unustatud.

Starti jõudsime hästi ja vast isegi liiga hästi , sest pidime veidi aega piki liini purjetama, aga kuna meie ees ja taga oli ruumi meeletult, oli see üsna lõbus. Kohtunikud olid märgiks pannud laevatee teljejoone mandri poolt esimese toodri, ehk mere poolt number kolme, mille pidime jätma vasakusse poordi ning  sealt otse tagasi sadamasse finišisse, mis traditsiooniliselt on jõel.


Sõit ise kulges suht lühikeste pautidega ilma eriliste emotsioonideta ja Minni poolt segamata tuult otsides pöördemärgini ning  peale märgivõttu spinniga sirgelt ühel halsil praktiliselt muulideni, ning siis kahe halsiga finišisse. Tuul, mis enamus krüssu otsa oli enamvähem stabiilselt püsinud, hakkas vaikselt vaibuma ning korra tekkis täitsa oht, et vaikibki, aga õnneks nii ei läinud ning suurepärane purjetamisilm püsis kuni võistluse lõpuni. Kuna Minni, mis on täiesti uus jaht ning võistles eelmisel aastal klass kiiremas, ehk kolmandas  grupis, (aga tänu võistlusväärtuste piirmäära muudatusele jne.), on nüüd meiega, siis meil polnud ausalt öeldes  aimugi, et kui palju meil aega on seal kulgeda, et turvaliselt konkurentsis püsida, aga nüüd sai see pilt natukene selgemaks.

Finiśis olime füüsiliselt teisena, suhteliselt Minni järel, aga protokollist leidsime loodetult ennast esimeselt kohalt. Teiseks tuli Minni, kes edestas Madickeni ning neljandaks jäi Estella, kes südilt lõpuni võitles ning loodetavasti jätkub neil sellel hooajal entusiasmi nii ka edaspidi jätkata.


Algselt oli meil plaan kaasa teha ka esimesel kolmapäevasel sõidul, aga kuna osa meie meeskonnast on muude kohustuste tõttu eemal ning hetke seisuga lubab kõvemat tuult, siis teeme otsuse osalemise kohta vahetult enne võistlust. 

2 kommentaari:

  1. Üksinda purjetas ikka Uku Randmaa :)

    VastaKustuta
  2. Just! Tänud tähelepanu juhtimast ning viga parandatud :).

    VastaKustuta