17. juuni 2011

KJK Delfi Kolmapäevakute seitsmes sõit

Järjekordne kolmapäevak on siis peetud ning järjekordselt häid tuuleolusid arvestades oli jälle kuidagi hästi lühike sõit. Rajad olid pandud suurtele ning väikestele küll erinevad, mis on muidu väga okei, ainult pikemad võiks need meie grupi sõidud olla. Sügisel ja kevadel on see ajaliselt normaalne, aga keset suve, kus praktiliselt pimedaks ei lähegi, võiks ikka veidi rohkem purjetada kui loomulikult vähegi tuult on.

Ilm oli ilus, tuult samuti piisavalt ning rada oli meile pandud 3+; 6+ ja finiš muulide vahel. Kuna meie esimene pöördemärk oli rajaga enamvähem risti, siis polnud väga vahet, et kummalt poolt minna ning kiirema käigu ning segatud tuule vältimise pärast startisime kuskilt liini keskelt ja ajaliselt üsna täpselt. Valdav enamus meie grupi jahte tegi samuti, seega sellist tavapärast trügimist ei olnudki. Ainukese üllatusena tuli meile see, et meie kunagine aastatetagune konkurent ajast kui me ise veel purjetamisest mitte midagi ei jaganud, Jaanus Nõgisto oli uuesti istunud oma endise jahi Caroli rooli ning selline võidusõit vanameistriga teeb vägagi rõõmu. Ainult kahetsusega peab nentima, et maneerid on tal jäänud samaks … Kui valdavalt on kõigil meie grupi jahtide roolimeestel selge parem vasak halss, siis tema seda millegipärast ei adunud ning sõitis Caroliga meile vasaku halsiga selgelt ette. Hüüdsime küll korduvalt oma teeõigust, aga täiesti süüdimatult sõitis Carol meile jätkuvalt peale. Pidime kokkupõrke vältimiseks väga jõuliselt jahti vallama ja kurssi muutma. Heiskasime koheselt selle süüdimatu ülbuse karistamiseks ka protestilipu, koos vastava teate edastamisega Caroli pardale, aga meile mitte väga suureks üllatuseks 360 kraadist karistuspööret Caroli pealt ei järgnenud. Teadupärast puudub kahjuks osadel roolimeestel julgus oma vigu tunnistada … Ühine meeskonna otsus oli see asi kindlasti protestikomitees vaidlustada kui peaksime finišis tabelis Carolist taha jääma.

Õnneks nii siiski ei läinud ja jõudsime krüssus kõigepealt Carolile kõrvale ning siis ka möödusime suhteliselt kiiresti ning märgis edestasime neid juba mitme paadipikkusega, mis andis lootust sõita spinnakeriga eest veel veidi minema, mis ka õnnestus. Edasine sõit kulges ilma liigsete emotsioonideta ümber „kuuli muna“, ehk kuuenda märgi otse finišisse ja tulemus õnnestuski nii vormistada, et Carol jäi meist protokollis tahapoole. Nii füüsiliselt kui ka parandatud ajas ja kuna protest poleks meile mingit punktilisa toonud, siis peale väikest omavahelist arutelu, loobusime asjale ametlikku käiku andmast, sest teame niigi selgelt, et meil oli seekord 100% õigus. See, et Jaanus Carolit tüürida aitab ja noori hakkajaid purjetajaid oma suure kogemustepagasiga toetab ning kiiremini sõitma õpetab, on väga tore, aga elementaarsetest ohutu sõidu reeglitest võiks siiski kinni pidada.

Koht tabelis oli meie selle aasta viletsaim, ehk kuues, aga konkurents oli seal ikka väga sekundite küsimus. Meist palliga ette tõusis veel Madicken, kes on väga hästi edenema hakanud ja loodetavasti sama trendi ka jätkab. Sõidu võitis Blanca, kes vasaku halsiga kohe stardist minema läks ja sellega taktikaliselt järelikult väga õige käigu tegi ning sellega ka hooaja koondtabelis kõrgeimal kohal peaks olema, aga seal on väidetavalt mingi programmi probleem, mis seda tabelit õigesti ei kuva.

Järgmisel kolmapäeval õhtust sõitu ei ole, sest Jaanipäev on saabumas ning jahtklubi sadamas käib sellel ajal veel jõesängi süvendamine, sest osades kohtades on jõgi muutunud madala veetaseme korral suurema süvisega jahtidele läbimatuks. Laupäevasele suveöö regatile tänase seisuga meie jaht ei registreeru, sest meeskonnal on teised plaanid ning ees on niigi ootamas pikad öised ja päevased sõidud läbi Haapsalu Pärnusse ning siis veel otsa nädalane Muhu Väina regatt, kuhu oleme meiegi ennast üle pika aja ära registreerinud. Tõotab tulla väga lahe üritus, sest tänase päeva seisuga on seal kirjas juba 94 jahti.

12. juuni 2011

Terra Feminariumi regatt

Tänavune sõit ümber Naissaare algas seekord ikka vägagi ootamatult, lihtsalt seismisega tuulevaikuses koos kolmanda ning neljanda grupi eskaadriga. Seda enam, et otse stardijoone juures ja seda kõike ikka päris pikalt. Eelmisel hooajal jäi meie grupil tormi tõttu küll see sõit hoopiski ära, aga seekord ei olnud ükski ilmaprognoos tuule poolt sellist hetkelist vaikimist ette näinud.

Eelkõige hakkasid meil stardis probleemid pihta sellega, et meile jäi vahetult ette üks suurtest Ridastest ning sealt purjedest läbi ei mahtunud ükski tuuleõhk enam liikuma. Puhtalt meie positsiooni viga ja süüdistada pole peale iseenda kedagi. Õnneks ei läinud oluliselt paremini meie teistelgi kamraadidel, kes solidaarselt samuti seisid ning vägagi tervitatav oli raadios kõlanud peakohtuniku otsus, et stardi kontrollaega on pikendatud seni, kuni viimnegi jaht avaldab soovi startida. Väga olulisel hetkel tehtud üliõige otsus kohtunike poolt, sest nelja lubatud minutiga ei lahkunud sealt meist pea keegi.

Kuna edasine rajavalik oli tuule ootamatu käitumise tõttu kõik veel lahtine, siis hoidsime lihtsalt käiku üleval, suunaga Naissaare poole ning jälgisime, mida teevad meie grupi teised jahid. Eesmärk oli välja selgitada, mis selle tuulega siis lõpuks enamvähem paika saab, sest seda regatti võib sõita ükskõik kumba pidi ümber Naissaare. Kuna valdav enamus meie grupi omi sõitis siiski vastupäeva ümber saare. Kuna spinnakeriga tundus seal pikemat aega sõita saavat, valisime ka meie selle tee. Tagantjärgi tarkusena oleksime teistpidi sõites olnud kindlasti edukamad, aga selle teadmisega pole teha midagi. Mida saarele lähemale me jõudsime, seda kõvemaks läks tuul ja vahusemaks meri. Valdavalt sõitsime ka seal spinnakeriga, aga turvalisuse mõttes võtsime selle vahepeal maha, sest nurk tuule suhtes oli mingil hetkel juba selline, et genuaga sõites ei kaotanud me käigus oluliselt, aga jaht oli stabiilsemini juhitav. Samas, just sellel ajal said Blanca ning Juko meiega vahet veidi suurendatud, seega oleksime võinud veidi kauem aega seda ikkagi üleval hoida, sest meeskond sai suurepäraselt hakkama.

Saare põhjatipu juures oli tuul jälle spinnakerile sobiv ning heiskasime selle uuesti. Õnneks oli nüüd ka tuule nurk parem ning sõita ikka oluliselt stabiilsem. Ümber saare jõudnud, läks genua jälle ülesse ning juba Tallinna lahte jõudes ebameeldiva üllatusena tabas meid vastutuul ning algas krüss Piritale. Kõik see eelnev meile kõvas tuules edu kindlasti ei tõotanud ja nii ka juhtus. Ummiklaines vajusime me võrreldes Polaristega ikka liigagi palju Paljassaare poole ära. Eks omajagu süüd oli ka meie pidevas kõva tuule trimmide katsetamises, et ilma purje vahetamata krüssus parim asetus leida, mis aga liigselt tähelepanu võttis. Paljassaare juures pidime veel tegema kaks lisapauti, sest esimene katse osutus kaardiplotterilt kive tähistavaid märke vaadates :-), liiga ennatlikuks … ja liigseks riskiks polnud vähimatki alust. Edasine oli ühel halsil sõit Piritale, kus enam midagi põnevat ei toimunudl. Sõidu võitis Tuulelaul, kellele järgnesid Blanca ning Leila. Meie koht oli kokkuvõttes seitsme jahi hulgast neljas, ehk täpselt grupi keskel ja eelkirjeldatut arvestades võis sellega rahul olla ning edaspidi proovida vähem katsetada võistluste käigus.

Kui start ning veidi aega peale seda valitsenud tuulepuudus kõrvale jätta, siis kulges kõik korralikult kiires tempos. Finiši üllatavalt varajane aeg sobis samuti hästi kõikide meekonnaliikmete edasiste päevaplaanidega.

Järgmine võistlussõit toimub meil traditsiooniliselt kolmapäeval ning siis paneme ühiselt paika ka selle, kas osaleme öisel sõidul ümber Naissaare ning Prangli.

9. juuni 2011

KJK Delfi Kolmapäevakute kuues sõit

Kolmapäevaregattide kuues sõit erines seekord tavapärasest raja valiku poolest, mis kohtunike poolt seekord oli pandud nn. „vorst“. Otsus oli täiesti ok, ainult rada oli ikka liiga lühike sellise sooja ilma ja korralikult umbes 8-10 m/s puhunud tuult arvestades.

Nimelt oli neid tiire meile määratud vaid kaks, mida oli ilmaolusid arvestades oli ikka natuke liiga vähe. Väiksematele jahtidele määrati ka lühem distants kui suurtele, aga rada oli meil sama, mis tähendas konkreetselt nendega samal ajal märkidesse jõudmist mis tekitab vahest päris suure segaduse, aga üldjoontes oli õnneks kõik ok.

Start õnnestus meil enamvähem hästi ja heitlesime positsiooni pärast seal Madickeniga küll veidi, aga seekord suutsime end neile ette vabaks sõita. Korra olime mõelnud puhangute tõttu ka väiksemale eespurjele, aga õnneks seda siiski ei kasutanud, sest tuul vaikis sõidu käigus märgatavalt ning selle tagasi suurema purje vastu vahetamine oleks meilt ikka üüratult palju sekundeid röövinud.

Märkide võtmine ja kogu sõit ise läks suhteliselt normaalselt, ainult teise ringi ülemisse märki jõudes sõitis meile vasakuga alla ja ette suurimate jahtide hulgas kiireim olnud Forte, kes ennast siis ilusasti märki välja pressis. Veidi arusaamatuks jäi meie parema halsi teeõiguse nõudmise peale sealt pealt hüütud „ise te seda tahtsite..?“ Mida me siis valesti tahtsime, jäi meile aga selgusetuks, sest selline variant oli kindlasti parem kui teised võimalikud lahendused. Päris „silma“ neile alla jääda oleks olnud veelgi hullem ja ikka totaalselt häving. Kuna kõik kolm meiega koos märki teel olnud meie grupi jahti jäid seal korraks Forte purjedest peegeldava segatud tuule tõttu käigus kinni, siis käiski meil edasine lühirada peaasjalikult omavahel mõõtu võttes. Ühes pealtuule märkidest läks meil päris napilt eest läbi naaberjaht Astraia, kellel oli veidi ootamatult probleeme spinnakeriga aga õnneks mahtusid nad ilusasti meil eest läbi ning probleeme ei olnud. Kogu sõit kestiski meil vaid täpselt ühe tunni ja koht tabelis oli seekord viies.

Järgmine start on meil siis laupäevasel Terra Feminariumi regatil ümber Naissaare sõidul ning siis jällegi kolmapäeval.

1. juuni 2011

KJK Delfi Kolmapäevakute viies sõit...

... jäi ära tuule puudumise tõttu.

Jahte oli lahele kogunenud ikka omajagu, ainult nende mõtestatud liikumiseks ülivajalik osa, ehk tuul oli puudu ning kohtunikud tegid üliõige otsuse, et sõit ära jäeti.
Proovisime ise veidi briise püüda, et natukenegi "trenni" teha, aga midagi tarka peale spinnakeri pakkimise harjutamise meeskonna erinevate liikmete poolt, teha ei õnnestunud :-).

Nädalavahetusel võidusõite ei toimu ning järgmine kolmapäev üritame siis uuesti.

31. mai 2011

Tormilind CUP

Mereakadeemia poolt korraldatav traditsiooniline võidusõit Tallinna lahel, toimus seekord veidi kõvemas tuules kui tavaliselt. Kohale oli tulnud üllatavalt palju väiksemaid jahte ning võistlus oli ikka päris tõsine tegemine, mitte lihtsalt perepuhkus merel. Rajaks oli seekord siis pandud 1+; 6-; 2+; 6+ ja finiš jõel.

Start anti võrreldes juba mugavalt sisse harjunud raadio asemel vaid lipuga ja vist lasti mingit signaali pasunast samuti, aga seda polnud tuule tõttu praktiliselt kuuldagi. Samuti oli tõsiselt tegu osadel paatkondadel kohtunike laeva teadetetahvlilt võistlusrajal olevate märkide võtmise vasaku/parema märgistuse kindlaks tegemisega. Kogu see segadus päädis siis sellega, et esimest pöördemärki võtsid meie grupist kõik vale poordiga ning Leila lisaks ka kolmandat. Hoolimata sellest, et kõik suuremad jahid olid seda teinud vastupidi … Meie arvates oli tahvel küll korrektne, vaid veidi väikses kirjas vormistatud, aga seda juba märkide rohkuse tõttu.

Startisime meelega vasaku halsiga ning plaanisime minna tuult püüdma rohkem merelt, et siis otse märki sõita, aga kuna vahepeal tundusid kalda all olevad jahid kiiremini edenevat, tegime paudi alla plaanitust varem, mis oli esimene viga. Rohkem merele hoidnud Juko ja Madicken said sealt mingil hetkel parema tuule ja nurga ning platseerusid paremini gruppi tagasi. Nagu juba öeldud, siis tegid kõik pöörde märgis valesti, mistõttu otsustasime ise samuti märki vastupidi võtta, sest nii paljud ju ometi ei saa eksida :)… Hiljem selgus, et teised arvasid samuti, seega probleemi nagu polnudki. Sõit Miiduranda, kuuendasse märki oli tavaline ja ainukest „põnevust“ pakkus Juko, kellel oli spinnaker toppi mingil põhjusel kinni jäänud ja alla enam ei tulnudki. Märgist sõitsime kohe paudiga Katariina kai poole, aga kuna tuul keerutas ikka väga pidevalt ja meile traditsiooniliselt ebasoodsalt, siis vahepeal pidime endale tunnistama, et Madicken, kes oli valinud veidi teise strateegia mere poolt, tuhises kaugelt ülevaltmeist mööda ja oligi märgis meie ees.

Katariina kai märki võttes purunes meil masti juurest kõva plaksuga kontrasoodi alumise ploki pöörel ja väga vähe jäi puudu, et selle allesjäänud osaga ei oleks saanud pihta meie noorim liige Henri. Selle klaarimisele kulunud hetkede jooksul aga tuhisesid meie konkurendi juba spinnakeridega tagasi Miiduranna poole ning see sõit oli meile põhimõtteliselt sõidetud. Lisaks veel halsi ajal meie vahel väike ebakõla vahetult kuulimuna märgis ning päästa polnud seekord enam midagi :).

Sõidu võitis juba eelpool mainitud Madicken, kes sai nende jaoks vist esimese auhinna soodsa palli ning muidugi ka äärmiselt õnnestunud sõidu tulemusel. Tublid ja palju õnne! Teisele kohale jäi Leila ning kolmas oli Blanca. Siis juba auhinnaliselt kohalt väljas tulid Tuulelaul ja meie ning Carol ja tabelis viimane oli Juko, kes sõidu spinnakeriga juhtunud äparduse tõttu hoopis pooleli jättis.

Autasustamine oli nagu tavaks äärmiselt pidulik, koos Mereakadeemia juhtide poolsete kõnede ning muidugi traditsioonilise kringli ja teega. Järgmine start on meil juba kolmapäeva õhtul toimuval Delfi kolmapäevakul ja eks proovime siis vast veidi paremini esineda..

28. mai 2011

KJK Delfi Kolmapäevakute neljas sõit

Hooaja neljas kolmapäevak oli seekord küll kõike muud kui rahuliku ilmaga huvipurjetamine :-). Tänu piisavalt kõvale tuulele, mis puhus kuskil 10+ m/s läänest, olid kohtunikudki pannud võistlusrajaks 2-;8-;2-;Finiś jõel.

Startides oli meil selge soov teha seda kaatri juurest, aga positsiooni paika sõites jäi meile ette kiiresti liikuv Astraia, kellest pidime tuule tugevust arvestades mööduma suhteliselt ohutus kauguses. Jäime selle manöövriga küll nüüd nende ning Blanca purjede kattevarju. Tänu selgelt segatud tuulele, tegime peale starti väikse paudi veidi kõrgemale ning sõit Tallinna alla võis alata. Kirjutamata reegliks on juba saanud, et sellise tuule korral sõidetakse otse linna alla välja ja siis otse märki. Meie suureks üllatuseks olid osad kiiremate jahtidega konkurendid valinud pigem alumise rajapoole ning linna alla jõudes olid nad meiega veel koos. Esimesse pöördemärki jõudes olime täiesti konkurentsis sees ning kiirelt aru pidades panime väiksema spinnakeri, et mitte liigselt lengerdades kohti kaotada. Sõit spinnakeriga tagasi allatuulemärki oli päris keeruline tugeva tuule tõttu, aga saime hakkama ilma ühegi viperuseta. Märki jõudsime koos Tuulelauluga ning meie taha jäi ka vahepeal ees olnud Astraia, kellel oli väikseid probleeme spinnakeriga kuna seal ei sõitnud peal päris kogu nende enda meeskond. Sõit uuesti teise märki käis sama stsenaariumi järgi, mis ennem ja midagi uut ei kujutanud endast. Sõidu suurim viga meie poolt oli see, et viimsel allatuuleotsal Katariina kai juurest Piritale sõitsime ikkagi oma väiksema spinnakeriga. Seda siis eelkõige ohutuse huvides, kuigi tuul oli vahepeal veidi järgi andnud. Kaotasime sellega küll veidi kiirust ja eelkõige aega, mida oleks õige napilt vaja olnud, et tabelis teisele kohale platseeruda. Veidi eespool olevad konkurendid tundusid kõik suuremaid spinnakere kasutavat ning sellega nad eest ära ujusidki.

Tulemuseks jäi siis meile tabelis kolmas koht Blanca ning Leila järel ning Tuulelaulu ning meiega koos finiśeerunud Astraia ees. Registreerunud oli veel kolm jahti, aga erinevatel põhjustel otsustasid nad vahetult enne starti siiski loobuda võistlemisest. Tulemusega võib igati rahule jääda ja tänud meeskonnale, kelle töö oli perfektne. Järgmine start on meil nagu juba varemgi mainitud, laupäeval toimuval Tormilind CUP ´il.

25. mai 2011

E4 Karikavõistluste teine päev

Teine päev kevadisel lühirajavõistlusel erines esimesest eelkõige selle poolest, et tuult oli merel veidikene rohkem, aga muus osas ikka sisuliselt sama „trolliliin“, et kogu rajasõit läks reeglina parema halsi tuntava eelisega kahe pöördega märki välja ja siis otsejoones spinnakeriga tagasi :-). Seekord sai siiski peetud kõik planeeritud neli sõitu ning selles mõttes läks päev igati korda.

Midagi eriti välja tuua nagu ei oskagi, sest suhteliselt ühesugused olid kõik sõidud. Stardid läksid kõik korda ja kuna võtsime kogu sõitu pigem trennina, kus harjutasime kokku töötamist Muhu Väina silmas pidades, siis kindlasti kannatasid meie tulemused veidi selle all. Kokkuvõttes võime siiski rahul olla, sest oma eelmise päeva positsiooni hoidsime. Esimesel sõidul läks hea tulemus ühe suure, Cherie nimelise jahi spinnakeri kattevarju nahka ja seda mitte ainult meil... Cherie oli ennast ülemisse pöördemärki kinni sõitnud ja siis sealt pääsenuna meie taha sattunud. Täiesti arusaamatu on, et miks peab sõitma pealtuule väikestest jahtidest mööda, olles enda pundist pea ringi maha jäänud, sest sellega varjab ta ju tuule ära väga kaugelt ja pikalt ...

Eneli blogis kirjeldatud asjaolu nagu oleks Viru pärast starti vastutuules nende ees seisnud, on küll ainult nende enda fantaasia, sest sõitsime samas käigus meie "all" oleva Jukoga ning nende "peal" oleva Blancaga. Pealegi oligi meie üks eesmärkidest trenni tegemise kõrval ju olla nendest protokollis ees, mis ka enamustes sõitudes õnnestus. See, et me hooaja esimesel sõidul pöördemärgis oma alltuule jahi eelist ei kasutanud, ei tähenda sugugi, et me seda edaspidi ei teeks. Samuti jääb meile väga arusaamatuks nende protest Blancaga, mida juhtusime vägagi lähedalt nägema ning mis meie arvates kindlasti seda väärt polnud. Eelkõige juba selle pärast, et nende kohta koondkokkuvõttes ei ohustanud Blanca oma esimesel päeval mitteosalemisele kohe kuidagi. Viimase sõidu keerasime endal ise lõpuks juba laiskusest tuksi kui lootsime kiiresti üllatuslikult meiega liitunud Madicen ´i spinnakeri kattevarjust otse välja, ehk eest ära :-) sõita ning lihtsalt ei viitsinud eraldi halssima hakata. „Tiksusime“ seal ikka lubamatult kaua aega ning selle nahka läks kokkuvõttes kogu päeva muidu suhteliselt hea tulemus, sest vahe kolmanda kohaga oli täpselt minut, kuhu mahtus veel kolm jahti.

Väga head sõitu tegi päeva lõpupoole meiega sarnase jahi Caroli meeskond ning loodetavasti saavad nad rohkem aega terve oma meeskonnaga koos sõita, et meie gruppi lisaks põnevust juurde luua ning kindlasti kõrgematelegi kohtadele kandideerida. Samuti väärib eraldi ära märkimist Blanca, kes vaid kolmekesi sõites uskumatult hästi ja kiiresti seda tegid ning kui nad oleksid osalenud ka esimesel päeval, siis oleksid kohad lõplikus protokollis olnud kindlasti teised.

Kokkuvõttes jäi meile siis üheksa jahi hulgast neljas koht. Jagus ju nii põnevust kui „plekki“ ning loodetavasti jäid kõik osalenud meeskonnad kogu üritusega rahule ja otse loomulikult tänud ürituse korraldajatele ning kohtunikele, kes järjekindlalt seda kahepäevast regatti aastaid on vedanud. Auhinnad olid küll selles mõttes kuidagi lahjemaks jäänud, et meeskondadele enam lisaks karikale eraldi medaleid ei jagatud, aga loodame, et see oli lihtsalt juhus, mitte reegel. Tulemusi saab vaadata siit ning link Delfi uudisele koos võitjate autasustamise piltidega on siin.

Järgmine sõit on plaanis juba traditsioonilisel „kolmapäevakul“ ning soodsate tuulte korral tahaksime kindlasti kaasa sõita laupäevasel Mereakadeemia poolt korraldataval „Tormilind CUP“ ´il, sest oleme kaks aastat järjest sealt rändkarika koju viinud.

21. mai 2011

E4 Karikavõistluste esimene päev

Käimasolev lühirajal purjetamise nädalavahetus sai sisse esimese hoo, õigemini katkestati siis kui õige hoo sisse sai, aga ju siis sai sellest tõeliselt heitlikust ilmast korraldajatel villand ning samuti pani asjad paika võistlusjuhend.

Kõigepealt lükati esimest starti edasi tunnike ja siis kui start lõpuks anti, siis algas alles lahe tuuleloto, milles reeglina pole meil kunagi väga vedanud. Loodetavasti veab meil siis ikka kuskil mujal ...;-).

Kohe pärast esimest starti, mis õnnestus ajaliselt päris hästi ning me isegi ei kasutanud viisakalt liinil enda alumise jahi eelist konkurendi vastu, (sest pika ilusa ilmaga võistluspäeva esimeses stardis pole see meie meelest üldse mõistlik tegevus) aga alati me nii muidugi ei arva. Plaanisime tegelikult minna otse merele, aga kuna olime meie kiirematest konkurentidest allpool, siis ei olnud mõtet seda pikalt teha ning plaan B läks käiku. Seega pautisime ühena esimestena ära ning sama tegi hiljem umbes pool meie grupist. Veidi peale meie pauti aga keeras tuul, ning need, kes merele sõitsid, said uhkelt otsejoones märki välja purjetada, aga meid viis tuule selline keeramine sootuks konkurentsist. Teine ring oli juba täitsa nagu „trammiga“ sõita ning üllatusi ei pakkunud. Neli algselt pikemalt merele sõitnud jahti sõitsid juba täiesti oma sõitu ning meie teise nelikuga oma, mille tulemuseks siis saime esimese sõidu kokkuvõttes viienda koha.

Kuna vahepeal paigaldati tänu pööranud tuulele ümber pealtuule pöördemärgid, siis läks sellega ikka omajagu aega ning teise stardi alguseks vaikis vahepeal juba täitsa normaalselt puhuma hakanud tuul jällegi. Kohe nii, et tekkis küsimus, kas üldse starti jõuame, aga jõudsime, seekord küll veidi hilinenult . Paremaks ei läinudki ning poolel teel pealtuule märki kustus see viimane tuulekegi sootuks. Seisime siis seal suhteliselt puntras koos ning üritasime siis nö. „hea ja kurjaga“ ;-) seda viimastki tuuleõhku püüda. Proovisime ainsana isegi spinnakeri abil liikuma pääseda, aga mida polnud, see oli tuul. Halenaljakas oli vaadata kuidas ca. 400 meetrit eemal suuremad jahid parajas kreenis vahustes lainetes krüssavad ja meil pole peale nende poolt tulevate lainete, mis niigi käiku pidurdasid, mitte midagi edasi liikumiseks vajalikku ning needki lükkasid meid pigem tagasi. Astraia kapteni Ülari poolt seal seismise ajal lõõpides öeldud sõnad, et see vast ongi tõeline „huvipurjetamine“, olid kohe eriti omal kohal.

Lõpuks, kui tõeliselt kaua oodatud tuul meieni jõudis, siis oli seda loomulikult jälle rohkem kui küll :-). Kuna peale pikka paigal seismist olid jahtide vahed väga väikesed, siis läks päris lahedaks võidupurjetamiseks, kust ei puudunud kiired manöövrid ning pidev põnevus, mida kõik ju sinna otsima olidki tulnud. Meie kohaks selles sõidus sai peale aegade korrigeerimist kolmas ning päeva kokkuvõttes oleme tänu esimesele, mitte just parimale sõidule neljandal kohal.

Eelpool kirjeldatud seismise valguses oli küll suhteliselt arusaadav see kohtunike otsus, et viimase sõidu finiš võetaks vastu ülemises pöördemärgis ning selle kohta tuli ka raadiost teateid piisavalt. Hiljem, tuule tugevnedes seda otsust muuta oleks neil olnud ajaliselt ning tehniliselt vist võimatu, sest oldi juba ju kohal. Kuna võistlusjuhendis oli viimase stardi hiliseimaks ajaks märgitud 15:00, siis sai ka kogu võistluspäev selleks korraks läbi. Järgmine start antakse siis loodetavalt homme kell 11:00 ja eks paistab, mis saab, sest prognoos tuule suhtes on oluliselt vaiksem kui tänaseks ennustatu …, aga loodame siiski lahedat võistluspäeva.

19. mai 2011

KJK Delfi Kolmapäevakute kolmas sõit

Sellel hooajal juba kolmas kolmapäevane võistlus oli selles mõttes eriline, et kui eelnevalt on kõik sõidud peetud vaikses või keskmises tuules, siis seekord oli stardis tuult kuskil 8-10 m/s ja otsustasime liigse rapsimise vältimiseks sõita väiksema eespurjega. Kohtunikud olid vaatamata väga heale sõidutuulele pannud võistlusraja seekord päris lühikese: 2+; 6+ ja finiš jõel. Enamus meie konkurente sõitsid samuti väiksema/vanema purjestusega ja seetõttu ei saagi väga teada, et kas me tänu sellele purjevalikule midagi väga kaotasime või mitte. Starti jäime lubamatult palju hiljaks, aga õnneks olime endalegi suureks üllatuseks seal alles meie grupi keskel ning kiirus oli samuti päris okei - seega väga probleeme untsu läinud algusest polnud.

Sõit läks stardist otse Tallinna sadama alla ja sealt siis kahe paudiga märki. Kuna suurtele, ehk teise grupi jahtidele anti tänu nende nende üldisele valestardile uus lähe meist viis minutit hiljem, siis sõitsid nad loomulikult meist hooga „üle“ ning segasid meist endist sõltumatult "kaarte" kogu grupis. Õnneks sellega küll meile midagi märkimisväärset ei toimunud, aga siiski - ei peaks andma suurtele jahtidele starti peale väikseid, sest siis sõltub ikka väga palju suuremate jahtide kaptenite viisakusest …, aga nagu juba öeldud, siis seekord probleeme väga polnud.

Vahetasime väiksema eespurje küll kohe peale esimest märki allatuuleotsal ära suurema vastu, aga kasutada seda enam ei saanudki. Sõit teisest märgist finišini, mis seekord oli jällegi viidud Pirita jõe suudmesse, muulide vahele, toimus ainult spinnakeriga. Vahepeal küll üsna teravalt, aga samas täiesti mõistlikult, mitte väga kangutades. Selle eespurje vahetusega küll venis veidike pikemaks meie vahe eespool olevate jahtidega, aga õnneks mitte oluliselt. Kuna esimesed kaks Polarist, Blanca ja Tuulelaul said märki välja sõita vaid ühe paudiga ning olid ka stardis meiega võrreldes ikka väga tublid :-), siis nendega võistelda meil seekord ei õnnestunudki ning keskendusime lihtsalt enda sõidule.

Finiśisse jõudsime küll füüsiliselt neljandatena, aga pärast aegade ümberarvestamist olime kolmandal kohal, Tuulelaulu ning Blanca järel. Kokku oli meie grupis seekord väljas seitse jahti, kellest Astraia küll kahjuks mingil põhjusel võistluse pooleli oli jätnud. Mingit sõitu meie võistlusrajal tegi ka eeldatavalt meie grupi jaht Juko, aga seda küll ilma kehtiva mõõdukirjata ning nende tulemust ei arvestatud.

Kui ilm vähegi normaalne on, plaanime osa võtta nädalavahetusel toimuvast E4 karikavõistlusest, sest siis toimuvad lühirajasõidud oleks meile suhteliselt hea trenni eest, aga sellest, et kuidas ja kas see õnnestus, kirjutame juba järgmine kord.

12. mai 2011

KJK Delfi Kolmapäevakute teine sõit


Seekordset kolmapäevakut ähvardas tuule puudumisel tõsiselt oht ära jääda, aga lõpuks võistlus ikkagi väga vaiksetes tuuleoludes siiski peeti. Algselt pidi toimuma kaks eraldi lühiraja võistlust, aga millegipärast otsustati rada siiski pikendada ja pandi välja 2- ja finiš jõel. Ette rutates võib juba ära öelda, et finiš oli lõpuks siiski muulide vahel, mis oli kohtunike poolt väga ok otsus.

Starti jõudsime kohale liiga vara, aga kuna tuult oli liiga vähe, siis igaks juhuks seal ringitama ja teiste jahtidega pusima hakata ei tahtnud, vaid proovisime ennast vabas tuules hoida, mis küll käigu arvelt peaaegu ka õnnestus.

Edasine sõit muutus juba loteriiks, kust meil siiski võitjatena välja ujuda ei õnnestunud. Eelkõige just tänu sellele, et jäime Miiduranna sadama poole tuult otsima sõites liiga kauaks sinna passima ning ära ei pautinud. Vaid veidi hetk varem oli sealt sõitnud suuremad jahid väga head liikumist näidanud, aga meie sinna jõudes oli tuul pea olematu.

Blanca ja Co. pautisid varem ära ja said tänu sellele päris palju kiiremini edeneda. Meist vaid veel rohkem tuuleauku jäi sõsarlaev Carol, kes mingil hetkel vahetult meie ahtrist läbi lipsas, aga siis natuke hiljem täiesti lootusetult tuulevaikusesse maha jäi.

Sõitsime siis olusid arvestades üle lahe ja siis kahe paudiga märki, kohtudes seal Gemmaga, kellega suht lähestikku üle lahe „purjetades“ ka muulideni tagasi seilasime. Proovisime küll ise erinevate spinnihalssidega paremat tuult otsida, aga sellest mingit suurt tolku ei olnud ning finišeerisimegi praktiliselt koos, nemad paadipikkuse jagu eespool.

Teiste jahtide tegemistest meil seekord suurt ülevaadet pole, sest vahed olid ikka lõpuks väga suureks kärisenud. Korra küll tekkis lootus jõuda Enelile järgi, kes samuti tuuleaugus seisis, et siis parandatud ajas äkki paremad olla, aga see kustus kiirelt kui kella vaatasime …

Parandatud ajas olimegi Eneli järgi viiendal kohal, edestades vaid Gemmat ja Carolit. Sõidu võitis Blanca, kellele järgnesid Tuulelaul ning head minekut näidanud Astraia. Tulemused on siin ning pilte laiemas valikus saab vaadata siit.

Järgmine start meie poolt võiks siis olla järgmisel kolmapäeval ning seni võib-olla vaid mõned niisama tuuritamised lahel kui ilm ikka sama suvine püsib.

5. mai 2011

KJK Delfi Kolmapäevakute esimene sõit

Hooaja esimesele kolmapäevaõhtusele regatile oli kogunenud juba oluliselt rohkem jahte kui avavõistlusele ning eriti tore oli näha Blanca tiimi jälle Pirital tagasi olevat. Ilm olivaikne ja tuult kuskil 2-3 ms vahel. Kohtunike poolt märgitud rada oli 8-; 2+; 6+ ja finiš jõel, ehk praktiliselt sama, mis avavõistlusel, ainult ühe ringi võrra lühem.

Start läks meil väga hästi ja olime praktiliselt õigel hetkel liinil. Otsustasime lisamärgi võtta merepoolse halsiga, et vältida suuremaid jahte, kellele stardi andmine meiega samal ajal tundub ikka väga vale otsus. Kui see on üldse vajalik, siis pigem võiks stardi anda ikka teisele ja kolmandale grupile koos, siis segaksid nad üksteist ikka oluliselt vähem kui väiksemaid jahte.

Esimesse märki jõudsime edukalt ning olime seal jätkuvalt kohe Blanca ja Tuulelaulu järel. Sõit teise märki otse üle lahe oli suhteliselt igav loksumine spinnakeriga ja samuti vaikis ka tuul vähehaaval. Blanca liikus tänu algselt valitud õigele taktikale veidi eespool. Ise saime väga hästi järele Tuulelaulule ning märgiks ka praktiliselt kätte.

Samuti jõudsime järele enamusele suurtest jahtidest, kes sinna olid tänu tuule hetkelisele vaikusele jäänud. Väga suur oli meie üllatus kui äkki Tuulelaulu pealt lärm hakkas, kuna nad ilmselgelt olid reeglitest meist erinevalt aru saanud.

Kiire omavahelise arupidamise järel tegime veidi pärast märki jahiga täispöörde, et pärast protestide arutamise asemel telerist jalgpalli jõuaks vaatama ning kaotasimegi sellega loodetult imevähe.

Edasine sõit läks Tuulelaulu sõitu kontrollides ja mõnusas, jälle veidi tõusnud tuules otse merele ning siis pärast tuule mõningast meie järgmise plaanitud halsi jaoks soodsamaks pööret, ühe pika halsiga praktiliselt kuuendasse märki välja. Kuna Miiduranna all oli tuul jälle maa varjus mõnevõrra vaiksem, ega võimaldanud väga teravalt kiiresti sõita, siis pidime märgi juures käigu hoidmise nimel tegema veel kaks lisapauti, aga see tundus olema igatahes parem valik kui eelnevalt pikemalt merele sõita, aga seda muidugi ei tea. Blanca ja Eneli olid läinud Pirita poolt tuult otsima ja meie järel sõitsid veel vaid Astraia ning Gemma.

Tuulelaul oli saanud tänu jahi ning eelkõige purjede märgatavale erinevusele meist veidi teravamalt sõita ning pääses seetõttu tülikatest lisapautidest, aga ajalist lõppeesmärki silmas pidades oli vahemaa nendega meie jaoks jätkuvalt ok.

Edasine sõit kuuendast märgist otse Piritale, pani meid küll paaril korral mõtlema, et kas siis jälle kord on see nii, et tuul vaikib siis kui oleme väga heal positsioonil, aga õnneks seda ei juhtunud. Osad suuremad jahid ning samuti Tuulelaul üritasid spinnidega halssidega paremat tuult leida, aga vähemalt meile tundus, et tulutult. Kiirus oli meil lahe peal pidevalt üle kahe sõlme ja umbes kolmsada meetrit enne Pirita sadama muule saimegi jälle kätte Tuulelaulu, kellest ka möödusime. Jõe suudmest edasi finišisse sõitsime juba päris üksinda, liigseid riske võtmata.

Saime enda grupis esimese koha ning endalegi üllatuslikult olime olnud parandatud ajas kogu laevastiku kiireim jaht, mida väga tihti ette ei tule, kui üldse. Teine oli Tuulelaul ja väga toreda üllatusena kolmas meie hea naaber, Astraia. Eelmise võistlussõiduga võrreldes oli kogu meeskonna töö nii pöördemärkides kui kogu rajal super ja üle keskmise hea tulemus tuligi kindlasti just tänu sellele!

Järgmine võistlus peaks meil olema eeloleval kolmapäeval ning loodetavasti saab ka kiilule tõsist kiiruse tuuningut tegev Leila ennast selleks ajaks vette ning meie sõsarlaev Carol jõuab samuti starti.

Tulemused leiab siit ja Delfi poolse uudise koos piltidega siit.

1. mai 2011

2011 Hooaja avaregatt

Ammu oodatud hooaja avaregatt sai lõpuks teoks ning toimus õnneks ikka oluliselt paremates tingimustes kui kartsime. Tuult oli merel täiesti piisavalt, küll veidi muutlik ja pagiline, aga siiski täiesti sõidetav. Neljandas grupis oli väljas vaid kolm jahti, lisaks meile veel Eneli ja Tuulelaul.

Meile oli see hooaja täitsa esimene väljasõit sadamast peale talve, aga mõlemad konkurendid olid eelmisel päeval käinud juba trenni tegemas, mis on kindlasti õige suhtumine. Meie tegimegi siis esimese trenni nö. võistluste käigus :). Kohtunikud olid tänu heale purjetamisilmale pannud võistlusraja päris pika: 8-; 2+; 6-; 2-; 6+ ja finiš ikka Pirita jõel, TOP ´i kai peal.

Kuna start anti väikese osavõtu tõttu kõikidele jahtide gruppidele koos, siis proovisime mitte ennast mõne suurema jahi alla „kinni“ sõita ja neid jälgides, ning sobilikku „ava“ otsides, unustasime tõsiasja, et nende purjede kattevari on merel ikka palju kaugemalt tuntav, ning jäime starti ikka parasjagu hiljaks. Paremini ei läinud meie grupi omadest teistelgi, ning esimeses pöördemärgis olime kõik üksjagu koos, lisaks oli sinna üllatuslikult liitunud ka jaht Gemma, kes küll tänu mõõdukirja mitteomamisele ei võistelnud, aga oli ikkagi nõuks võtnud tulla sinna trenni tegema, mis tegelikult kujunes pigem paaril korral selliseks teiste võistlejate segamiseks, aga kuna meie poolt loodetud lõpptulemus sellest ei muutunud, siis see selleks. Väga tore on näha, et uus jaht koos küll juba heade vanade tuttavate purjetajatega jaht Merihundi eelmise hooaja meeskonnast on meie grupiga taas liitunud ja loodetavasti saavad nad peatselt oma mõõdukirja korda ning päriselt võistlema.

Märgi võtmine läks hooaja esimesele sõidule kohaselt suhteliselt rabedalt ning tänu sellele jõudis meile järgi ka jaht Eneli, kellega koos siis kord üks ees, siis teine, spinnakeridega Katariina kai juurde loksusime, sest ka tuul oli stardiga võrreldes oluliselt vaibunud. Katariina märgis olime küll Enelist seesmised, aga kuna sõitsime spinnakeriga neist kauem, ei pööranud me piisavalt kiiresti kohe ümber märgi ära ja lasime hooaja alguse kohta suhteliselt üllatusliku manöövri teinud Eneli enda ja märgi vahele.

Kokkupõrke vältimiseks isegi korra vallasime ja sellega olimegi ennast Eneli purjede kattevarju „mänginud“ ja hakkasime veidihaaval maha jääma. Üritasime seda taktikaliselt tasa teha ja korra rohkem merele ära pautida, aga saime päris kiirest aru, et olime tänu pidevalt pööravale tuulele ikka väga valel teel ja keerasime tagasi. Siis sattusimegi uuesti kokku varemalt mainitud jaht Gemmaga..

Sealt edasi aga midagi kirjutamist väärt põnevat ei toimunudki, pidasime Eneliga ajalist arvestust ja kuna nende ja meie vahe viimases pöördemärgis tundus piisav, et tasus edasi pingutada, siis nii ka tegime. Kokkuvõtteks siis parandatud ajas kolme jahi hulgast teine koht, Tuulelaulu järel ning Eneli ees ja sellega võib tänase päeva kordaläinuks lugeda. Tulemused ise on üleval siin.

Kuna tegemist oli ikkagi eelkõige uue purjetamishooaja avamise üritusega, siis kell neli heisati pidulikult Kalevi Jahtklubi lipp

ja tutvustati kohalolijatele hooaja plaane ning sponsoreid. Peale ametlikke sõnavõtte, jagatigi kätte autasud kõikide gruppide parimatele. Kogu toimunust saab parima ülevaate piltide kujul siit.

Meie järgmine etteaste peaks meeskonnal olema juba kolmapäeval kui toimub KJK kogu hooaja, päris oktoobri lõpuni välja kestvate kolmapäevaste seeriavõistluste esimene etapp.

25. apr 2011

Vees

Täna pärastlõunal saime Viru vette lastud ja põhimõtteliselt läksid kõik vajalikud kevadtööd nii nagu plaanitud, väikeste mööndustega muidugi..:-).

Loomulikult soosis kindlasti ka super ilus kevadine ilm kõike seda, et vaid kolme järjestikuse vaba päevaga saime kõik varem plaanitud tööd tehtud! Väga suur abi oli sellest, et pea kogu meeskond oli reedel suuremate ning mahukate tööde juures koos tegutsemas ning eriti tubli oli jätkuvalt Jaan, kes kõik kolm päeva teistest varem kohal oli ja alati kogu meeskonnast kõige hiljem sadamast lahkus.

Päris nö. merele minekuks on meil veel vaja ära trimmida mast, paigaldada poomile grootpuri ning vahetada mootoris ära kõik õlid ning siis peakski jaht olema klaar.

Hetkel oleme enda kai ääres seismas küll uhkes üksinduses, aga loodetavasti juba nädala lõpus on seal rivis paljud jahid, sest laupäeval on klubis nö. ametlik vette tõstmine ja pühapäeval hooaja esimene regatt. Tänagi toimus keset päeva Kalevi Jahtklubi kai peal tõsine ning ülitöine askeldamine selle nimel, et jahid ikkagi õigeks ajaks valmis saada.

22. apr 2011

Hooaja algusest



Kuigi vahepeal juba tundus, et see teist aastat Eestimaad tabanud päris talve moodi talv ei tahagi kuidagi lõppeda..;-), on üsnagi märkamatult siiski kätte jõudnud uus purjetamishooaeg.

Kui nüüd siiralt aus olla, siis oleme juba eelmise hooaja keskelt alates oma jahi siinse blogi pidamisega samuti vägagi "talveunes" olnud, aga loodetavasti said meile eelmisel hooajal kaasa elanud kõik sõbrad ja tublid pöidlahoidjad meie tegemistest ikka muul moel teada ja sellest väga suurt probleemi ei ole tekkinud. Proovime blogi edaspidi siiski korrektselt täitma hakata, et asjal mingi sisuline mõte oleks, nii meie endi kui ka lugejate jaoks.

Eelmisest hooajast veel siiski niipalju, et lõpetasime selle suhteliselt edukalt, olles oma grupis juba teist aastat järjest kolmapäevakute kokkuvõttes kolmandal kohal ja üldine hinnang kogu hooajale võiks olla päris hea. Kellel huvi, siis pilte hooaja lõpetamise peolt saab vaadata siit.

Alustasime tänasest päris tõsiselt jahi ettevalmistustega algavaks hooajaks ja tänu nö. lisaks saadud vabale päevale, tegime seda peaaegu kogu meeskonnaga. Lühikokkuvõte tehtust siisjärgmine: jaht pestud, kaks kihti vaha külgedele kantud ning üks kiht mürkvärvi samuti. Paari kohta peab veel lisaks viimistlema, enne kui tehtuga päris rahule võiks jääda.

Plaanis oleks homse ja vajadusel ka ülehomse päevaga asjad siiski nii kaugele saada, et nädala alguses jahi vette saaks tõsta, sest juba järgmise nädala lõpus, traditsiooniliselt esimesel mail, toimub meie klubis, ehk Kalevi Jahtklubis koos hooaja piduliku avamisega ka esimene hooaja avavõistlus ning vähegi normaalse ilma korral prooviksime seal ka osaleda.