9. sept 2010

KJK Delfi Kolmapäevakute neljateistkümnes sõit

Neljateistkümnes seeriavõistlus peetud ja sedakorda oli küll veel sadamasse sõites selline väga kaheldav tunne, et kas sõitu seekord üldse tulebki …, sest tuult tundus olema ikka niivõrd vähe. Kohtunikud andsidki registreerimisel teada, et raja lühendamisest või katkestamisest antakse raadio teel teada 11-ndal kanalil.
Vaatamata sellele, et tuult oli ikka tõeliselt vähe, pandi välja rada 2+; 6+; Finiś jõel ning seekord oli see kõikidele gruppidele sama.
Start oli spinnakeridega ja jällegi kolmanda grupiga koos. Meie plaani tahtis vägisi nurjata kolmanda grupi jaht Triini, aga õnneks saime plaanitud kohast ikkagi väga hea stardi ja endalegi üllatuseks meie grupist esimesena minema. Minni tegi küll samuti hea lähte, aga tiba liiga vara ning pidi seda stardijoone taha heastama minema. Sõit märki oli küll päris otse ning külgtuules minek, aga kuna meri oli täis selliseid tuuletumaid laike, siis päris otse sinna sõita ei saanudki ning pidime vahepeal veidi kõrgemale hoidma, et mitte seisma jääda. Õnneks nägime seda ohtu piisavalt vara, sest eespool liikuvad kolmanda grupi jahid jäidki korraks praktiliselt seisma ning suutsime sealt mööda laveerida.
Hoidsime oma füüsilist liidripositsiooni kogu meie grupi ees kuni esimese märgini Katariina kai juures ning praktiliselt ainuke täna tehtud vale otsus oligi seal märgis, kus spinnakeri veidikene liiga vara alla võtsime ja sellega konkurendid, eesotsas hoogsalt läheneva Blancaga endale lähemale lasime. See kiirustamine tuli sellest, et algselt oli meil plaan märgist alla pautida ning siis maa poolt minna, aga muutsime otsust, sest merel tundus ikka tuult rohkem ja ühtlasemalt olema. Suundusimegi märgist merele, ise pidevalt konkurente jälgides, et keegi liiga kaugele ära ei läheks ning tõele au andes oli väga põnev konkurentide manöövreid proovida ära aimata ning samal ajal enda käiku ja kiirust nendega võrrelda, sest lainet praktiliselt polnud. Kuskil teisel kolmandikul teekonnast pidime enda eest läbi laskma head sõitu teinud Blanca ja vahetult enne kuuendat märki ka Pirita poolt „nurka“ sõitnud Tuulelaulu. Mõlema jahiga oli aga vahe ikkagi füüsiliselt piisavalt väike ning kohe meie järel võttis märki ka Leila, kes vaatamata stardis tehtud väiksele äpardusele stardilaevaga, ikkagi ennast etteotsa oli sõitnud.

Kui meie Blanca ja Tuulelauluga suundusime märgist spinnakeridega praktiliselt otse Piritale, siis Leila sõitis veidi teisele kursile ja väga edukalt. Kui jõudsime Tuulelaulule järele, siis omades algselt veidi paremat käiku, proovisime ülevalt poolt neist mööduda, mida loomulikult ei lastud. Altpoolt jällegi purjede tuule katteulatusse jõudes mööda ei saanud, kuna tuul oli ikka suhteliselt vaikne. Nii me siis seal omavahel tiksusime kuni muulideni ning oli juba oht, et Blanca lipsab eest minema, mis aga õnneks teoks ei saanud. Vahetult muulide juures jõudis lõpuks meile järgi ka Leila, kes seda, et meie Tuuleauluga seal kemplesime, oivaliselt ära kasutas ning hea positsioonivalikuga ja teravamat nurka vaikses tuules sõita suutes, meist ka jõe peal möödus. Kuna Leila takistamine polnud meile absoluutselt vajalik, siis hoidsimegi lihtsalt enda võimalikku kiirust ning sõitsimegi nö. Blancaga „aega“, mis ka õnnestus.

Parandatud aja kokkuvõttes võitsimegi regati seekord meie, edestades Blancat ning Tuulelaulu, kellele omakorda järgnesid Leila, Carol, Eneli, Minni ja Astraia. Hooaja koondtabelis oleme jätkuvalt teisel kohal, aga sõita on veel väga palju ning seis kogu tabelit vaadates võib veel paljugi muutuda.
Plaanime osaleda laupäevasel „KJK Karikavõistlusel“ ning siis jällegi järgmise nädala kolmapäeval toimuval seeriavõistlusel.

4. sept 2010

KJK Sügisregatt

Purjetamishooaja lõpp hakkab vähemalt regattide nimesid vaadates küll vaikselt selleks aastaks lähenema.., aga õnneks oli ilm vähemalt seekord veel suhteliselt soe ja tuult keskmiselt ning sekka päikestki piisavalt. Sedakorda olid kohtunikud märkideks pannud märgid nr: 5- (Tallinna faarvaatri keskmine poi); 8- (stardiliini poi) ja finiš ikka jätkuvalt Pirita jõel, olümpiarõngaste juures. Meeskonnast olid meil esindatud peaaegu kõik peale Henri, ehk Toomas, Jaan, Margo, Raini ning Indrek.

Stardist saime minema päris korralikult ning suutsime seda kohta ka mingi hetke kiiremate ja teravamalt sõitvate konkurentide vastu suhteliselt edukalt hoida. Sõit ise sarnanes vägagi eelmisele kolmapäevale, vaid raja pikkus oli teine ning tuulgi puhus alguses peaaegu samast suunast. Kuna eelnevalt oli puhunud suhteliselt vali tuul, mis oli paraja laine ülesse keerutanud, siis nüüd, tuule pidevalt vaikides, oli nö. „vana“ laine ikka veel olemas ning krüssus sõitu see kindlasti lihtsamaks ei teinud. Kuna pealtuule märk oli ka suurtele laevadele kohustuslik „võtta“, siis siiberdas neid meil ümber ikka omajagu ning tõesti hea meel on selle üle, et osade suurte laevade kaptenite suhtumine on ikka suhteliselt mõistev purjetajate suhtes ning alati oma kui tugevama õigusi nõudma ei kiputa, vaid proovitakse regatti sõitvad alused ikkagi mööda lasta. Leila läks stardist, nagu ka eelmisel kolmapäeval, parema halsiga merele, Blanca, Minni jne. läksid mingil ajahetkel ikkagi vasaku halsiga raja keskele ära ning sedasama tegime meiegi.

Edasi käis pidev edasi-tagasi pautimine märgi suunas ja mingit väga erilist eelist ei tundunud olevat meie jaoks kummalgi halsil, et seda saaks pikemalt purjetada. Saime suhteliselt hea positsiooni enamuste pautide järel ning visuaalne kontroll teiste aluste paiknemise üle peale Leila, oli enamvähem kogu aeg olemas. Suhteliselt lähedale märgile jõudes olime küll sunnitud Minni endast mööda laskma, aga vahed kõikide jahtide vahel olid piisavalt väikesed, et olla ikkagi konkurentsis.
Nagu ikka pikkadel krüssudel tavaks, sõitis Leila jällegi ei tea kust kohale :-) ning oli esimeses märgis jupp maad kõikidest ees, seejärel võtsid märgi Blanca, Tuulelaul, Merihunt ja Minni koos meiega, edasi väikese vahega Eneli ning Carol. Sealt algas purjetamine tagasi Pirita poole, kus kõik jahid võtsid Leila järel suuna otse ja päris taganttuules viimasele märgile, mis asus veidi Pirita muulidest Tallinna pool merel. Meie plaan oli juba algselt võtta kurss jällegi veidi teise nurga alt, ehk sõita pakstaaktuules nurka, et vaikses tuules vähegi käiku hoida, sest tuul vaikis üsnagi selgelt. Meiega koos tulid veel vaid Eneli ning Carol.

Valmistasime selle kursi valikuga küll konkurentidele parajalt rõõmu, sest neile omakorda tundus, et oleme otsustanud Noblessnerisse kohvi jooma suunduda, aga kui plotteri järgi vaadates õiges kohas halsi ära tegime, siis saime praktiliselt otse märgi poole suundudes ikkagi suhteliselt rahuldava kiirusega sõita. Eelnevalt olid vist ka osad suuremad, ehk teise grupi jahid sama taktikat kasutanud, vähemalt nii meile tundus. Korra küll tuul praktiliselt vaikis ning pidime kiiruse säilitamiseks halsside abil paar korda nurka muutma, aga õnneks seekord ebaõnn meid ei tabanud. Nende manöövrite tulemusena jõudsime aga pidevalt ja lausa silmnähtavalt lähemale ees liikuvatele Leilale ning Blancale. Vahetult viimasesse märki jõudes saime päris hästi järele Minnile ning Tuulelaulule ja neist märgis ka möödusime, sest Minni pidi halssima. Märgis õnnestus meeskonnal kõik suurepäraselt ning suhteliselt teravalt koos spinnakeriga krüssates sõitsime edasi Pirita poole, jälitamas Leilat ning Blancat, ning loomulikult lootsime hoida oma positsioone tagant tulijatega, mis ka õnnestus.

Finiśis olime sedakorda siis füüsiliselt küll kolmandad, aga korrigeeritud ajas saime esimese koha, edestades väga head sõitu teinud Leilat ning tubli kolmanda koha saanud Blancat. Edasine lõppjärjestus koondprotokollis oli: Minni, Tuulelaul, Merihunt, Eneli ning Carol.

Tänud meie tiimile kaasaelajatele, kes meile täna kindlasti kõvasti pöialt hoidsid ;-)!

Järgmine start on meil jällegi plaanis kolmapäeval ning siis kui ilmaolud lubavad, sõidame kaasa laupäeval toimuval KJK Karikavõistlusel.

2. sept 2010

KJK Delfi Kolmapäevakute kolmeteistkümnes sõit

Järjekordne kolmapäevak äärmiselt vaiksetes tuuleoludes on peetud ning rajaks neljandale grupile olid kohtunikud pannud välja: 3- (Laevatee faarvaatri kolmas tooder); 8- (stardiliini poi); Finiš Pirita jõel.
Start oli meil pigem keskpärane kui hea, sest jõudsime liini lähedale esimese hooga liiga ruttu ning tegime seetõttu veel ühe lisapöörde, et mitte valestarti saada ning uuesti hoo ülesse saamine vaikses tuules võttis veidi rohkem aega kui oleksime tahtnud. Vaatamata sellele olime päris ok positsioonil ning suhteliselt meie grupi eesotsas. Kuna enamus jahte pautis veidi peale starti paremale, siis tegime seda meiegi, vaatamata ilmaennustuses lubatud tuule keeramisele, sest sellega oleme ennemgi alt läinud ja võistlusrada ei tundunud samuti nii pikk, et sellele ennustusele panustada. Kuna kolmas märk asub praktiliselt lahe keskel, siis oli kõigil vägagi vaba valik, et millist poolt rajal kasutada. Eespool juba öelduna, valisid enamus peale Leila, kas parema või keskmise rajapoole, aga nagu ikka, edenes vanameister Priit enda valitud rajal piisavalt kiiresti ning kui pealtuule märki jõuti, oli ta Leilaga kõikidel jupp maad eest ära sõitnud. Meie krüssasime valdavalt raja keskele ja hiljem pigem paremalt poolt, pidevalt pautides, et mitte liiga pikalt ühte halssi sõita, sest tuul "mängis" samuti.

Blanca lipsaski ühel hetkel meil eest minema ning vaid see, et tegime viimase paudi märgile piisavalt varuga ning saime "käiku" sõites sinna otse välja sõita, tõi meid uuesti neile lähemale. Märgis olime kuskil grupi keskel ja läksime sealt ilma halssi tegemata Katariina kai poole kuigi enamus proovis sõita otse, mis aga vaikses tuules meie jaoks just parim valik ei tundunud. Meiega tuli nö. "nurka" kaasa vaid Carol, kes näitas täna samuti väga head minekut, mis ka igati nende lõpptulemustes kajastus.

Märki saimegi sõita vaid täiesti rahulikult ühe halsiga, kus vahetult enne märki kohtusime Minni ja Eneliga, kes sõbralikult spinnakeridega kõrvuti märgi poole kulgesid. Kindlasti tänu sellele, et neil oli omavahel piisavalt palju tegemist, õnnestus meil nende nende kahe vahele jõudes viimane märk ära võtta ja finiśisse suunduda. Minnist meil füüsiliselt päris mööda saada ei õnnestunudki, aga see polnudki absoluutselt vajalik, sest meie vahe finišis olid vaid loetud sekundid, mis korrigeeritud ajas on ikka minuteid.. Pingutasime küll muidu üsnagi kõvasti, sest sõbralik konkurent Blanca oli täiesti silmnähtavalt lähedal ja see aeg tasa sõita meil kokkuvõttes ka õnnestus.
Seekord oli meil korrigeeritud ajas tulemuseks siis kolmas koht Leila ja Tuulelaulu järel ning kaheteistkümne sekundiga Blanca ees, mis on küll suhteliselt napp, aga siiski parem aeg. Nagu ennem korra juba mainitud, sai väga tublit sõitu teinud Carol viienda koha ja Minni kuuenda, seejärel Eneli, Merihunt ning Astraia.

Järgmine start on normaalse ilma korral meie tiimil plaanis laupäeval, KJK Sügisregatil ning siis jällegi järgmise nädala kolmapäevakul.