29. mai 2010

Tormilind CUP ´i kokkuvõte

Järjekordne Eesti Mereakadeemia poolt korraldatav Tormilinnu regatt on lõppenud ning teeme allpool väikese ülevaate.

Hommikused ilmaprognoosid olid suhteliselt vihmast ning praktiliselt tuulevaikset sõitu lubavad, seega otsustasime sõita neljakesi, et paadi kaalu mitte liigselt ülesse ajada ning sadamasse jõudes täpselt sellised olud meid ees ootasidki. Valmistusime mõttes juba veidi pikemaks päevaks, sest eelmise nädalavahetuse „plekk“ oli veel selgelt meeles..
Vahetult enne starti hakkas taevas veidi selginema ja sündmustest ette rutates võib öelda, et veidi aja pärast vihm lakkaski ning ilm oli purjetamiseks vägagi ok, mis meile täpselt sobis.

Märkideks olid kohtunikud valinud 1+, 2+ ja finiš Pirita jõel. Otsustasime startida vahetult stardiliini poi juurest, sest kuna esimene märk ei olnud päris otse vastu tuult, tundus sealt kõige parem otse märki välja sõita ja see otsus oli õige. Äärmiselt suure üllatusena aga leidsime me endid sealt poi juurest stardisignaali kõlades täiesti üksinda :-) ja saime täiesti rahulikult vabas tuules märki sõita. Märgi võtsimegi meie grupist esimesena, jälitajatest kõige lähemal Tuulelaul, kellele järgnesid Minni ning Leila. Viimane startis kohtunikelavale kõige lähemalt ja sellega esimesel krüssuotsal veidi alguses kaotas.
Sõidul spinnakeriga teise märki sõitsime meie n.ö. "nurka" suurest reidil seisvast Ameerika sõjaväe transpordilaevast maa poolt, samas Tuulelaul ning Minni läksid vahetult laeva kõrvalt merelt. Tundus, et muidu oli kõik õige, aga veidi läksime selle nurgaga liiale, ehk sõitsime üle, sest märki jõudes olime algselt ilusti ja turvaliselt taga olnud Tuulelaulule edu käest andnud ja jõudsime sinna praktiliselt ühel ajal. Leila valis esimesest märgist alates täiesti vastupidise nurga ja kardinaalselt teiselt poolt, ehk keset lahte, mis talle ka kokkuvõttes edu tõi ning teise märgi võttiski tema esimesena, järel vahetult Tuulelaul ja meie. Minni oli samuti suhteliselt lähedal ja samas järjestuses ka Katariina kai juures asuvast nr. 2 märgist finiśisse suundusime.
Kuna vahemaa meie ja teiste jahtide vahel oli silmaga hinnates täiesti piisavalt väike ja tuul suhteliselt vaba, (ning juba veidi tugevam kui enne) siis saime ilma liigse rapsimiseta otse Piritale sõita.
Finiš võeti meie grupile vahetult muulide juures, sest kohtunikud olid arvanud, et meil läheb vaikses tuules raja läbimiseks oluliselt rohkem aega ning neil oli tükk tegu, et jõuda suurte jahtide juurest tagasi enne meid, finišit võtma, aga kõik sujus kokkuvõttes väga hästi. Kuna suuremate jahtide gruppidele oli pandud välja pikem distants, siis jäi meil neid oodates piisavalt aega ka seltskondlikuks eluks Leila pardal, mida allpool olev pilt ka ilmekalt illustreerib :-).

Aegade koefitsendiga ümberarvestamise tulemusena olime esimesed meie, siis järgnesid vanameister Leila ja Tuulelaul ning neljas oli samuti head sõitu teinud Minni.
Autasustamine toimus KJK lipuväljakul koos traditsioonilise kringli ja teega ning loomulikult koos Eesti Mereakadeemia rektori kõnega..

Saime siis jälle tagasi selle nädala alguses tagastatud rändkarika ning võime päeva meie tiimi jaoks jaoks äärmiselt kordaläinuks lugeda :-).

Täname väga kõiki meile pöidlahoidjaid ja regati korraldajaid ning loodame, et ka edaspidi see tore üritus toimuma saab!

Järgmise stardi plaanime teha kolmapäeval ja kui meeskonnal vähegi mahti, siis kahe nädala pärast sõita ümber Naissaare, traditsioonilisel Terra Feminaariumi regatil.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar