7. mai 2010

Esimene start!


KJK hooaja avavõistluse start anti esimesel mail kell 12 päeval ja nagu tavaks on saanud, toimus peale seda Kalevi Jahtklubi ametlik hooaja avamine ning pidulik lipu heiskamine klubi lipuväljakul.


Päev algas meie meeskonnale suhteliselt vara, umbes kella üheksa paiku, sest enamus soote, plokke ja muud olulist tõime jahti alles hommikul. Lisaks tuli paigaldada veel grootpuri; windex masti toppi viia ja kontrollida veelkord üle masti trimm. Lõpuks kõik vähegi haakuvad kohad kinni teipida, et kogemata purjede sinna takerdudes midagi katki ei rebeneks.


Meie arvestusgrupis oli esimeseks stardiks oma alused ja mõõdukirjad valmis saanud vaid kolm jahti ning kuna merel sellel aastal meist peale jahtlaev Minni veel teised käinud ei olnud, siis lootsime purjede trimmi üle vaadata ja meelde tuletada ;-) n.ö. töö käigus ja otseselt endale muid eesmärke ei seadnud. Seda enam, et ilm oli esimese mai hommikul suhteliselt tuuline ja prognoos lubas tuule veelgi järkjärgulist tugevnemist. Võttes arvesse ilmaprognoosi, valisime eespurjeks foka, mis varasemalt on sellistes oludes ennast tavaliselt õigustanud, aga juba etteruttavalt võib öelda, et seekordne otsus oli vale. Veelgi valem oli otsus genua rulli keeratuna kajutisse kotti jätta, sest sellisel kujul selle töökorda seadmine võtab ikka üüratult aega. Tavaliselt oleme purjed ikka enne võistlust lappesse pannud, aga seekord jäi kõik täpselt nii kui talvekorterist tulles oli.


Märkideks olid seekord 7+; 6-; 2-; 6+; ja lõpuks finiš jõel, TOP´i olümpiatule juures. Peale stardipaugu kõlamist ületasime liini teisena, aga kuna konkurendid Tuulelaulult olid valinud suure eespurje, siis kõrgust hoida me nendega koos ei suutnud ja „vajusime“ vaikselt alla. Esimeses märgis jõudis meile järgi ka Minni ja siis veidi omavahel sõbralikult pusides, andsime eespool liikuvale Tuulelaulule teenimatult palju edumaad käest. Olukord muutus meie jaoks eriti hulluks kui tuul järjest rohkem vaikis ja meie väike eespuri enam absoluutselt jahti edasi ei vedanud ning lausa nõudis vahetamist. Teise märki juba kolmandana jõudes oli selge, et nii jätkata ei saa ja asusime tegutsema. Selles, et see eespurje vahetamine esimesel sõidul (eriti arvestades ülaltoodud asjaolusid) nii ootamatult kaua aega võtab, polnud muidugi midagi üllatavat, aga jäime ikka parajalt eesliikujatest maha. Minni ja Tuulelaul

sõitsid avamere poole ja meie valisime vahepealsest „boksipeatusest“ tingituna vastupidise halsi ning lootsime mingi ime läbi järele jõuda. Praktiliselt „Katariina kai“ märgi juurde jõudes hakkas kaldaäärne tuul jälle veidi keerama meile ebasoodsamaks ning pidime veel ühe lisapaudi tegema. Spinnakeriga sõit sujus kõik hästi ja veidi keeranud tuul andis meile võimaluse halssida oluliselt varem kui eesliikujad. Peale järjekordselt „kuulimuna“ märgi võtmist oli meil võimalus vahepealseid pilvealused pagisid kasutades jõuda eesliikujatele isegi veidi lähemale.


Väike intsident oli veel Pirita muulide vahele jõudes kui tuli välja, et vaatamata vägagi soodsaks pööranud pakstaaktuulele, oli meie spinnaker all kajutis laiali ja pidime finišeerima genuaga. Õnneks piisas seekord kiirusest, et arvestuslikult tõusta teisele kohale, küll napilt 14 sekundiga Minni ees ja ca. 2 minutiga Tuulelaulu järgi. Kokkuvõttes võib selle võistlussõidu kordaläinuks lugeda, aga kindlasti kehtib siin reegel, et trenn ei ole liiast ning mõningad elementaarsed ettevalmistused tuleks ikka kai peal varem ära teha. Äärmiselt suured kiidusõnad tuleb öelda Minni meeskonnale, kes eelmise hooajaga võrreldes on oma jahi ikka väga ilusasti liikuma (ja ka tehniliselt tip-top korda) saanud ning kindlasti pakuvad suurt konkurentsi kõikidele „veerandtonnistele“ sellel hooajal.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar