29. mai 2010

Tormilind CUP ´i kokkuvõte

Järjekordne Eesti Mereakadeemia poolt korraldatav Tormilinnu regatt on lõppenud ning teeme allpool väikese ülevaate.

Hommikused ilmaprognoosid olid suhteliselt vihmast ning praktiliselt tuulevaikset sõitu lubavad, seega otsustasime sõita neljakesi, et paadi kaalu mitte liigselt ülesse ajada ning sadamasse jõudes täpselt sellised olud meid ees ootasidki. Valmistusime mõttes juba veidi pikemaks päevaks, sest eelmise nädalavahetuse „plekk“ oli veel selgelt meeles..
Vahetult enne starti hakkas taevas veidi selginema ja sündmustest ette rutates võib öelda, et veidi aja pärast vihm lakkaski ning ilm oli purjetamiseks vägagi ok, mis meile täpselt sobis.

Märkideks olid kohtunikud valinud 1+, 2+ ja finiš Pirita jõel. Otsustasime startida vahetult stardiliini poi juurest, sest kuna esimene märk ei olnud päris otse vastu tuult, tundus sealt kõige parem otse märki välja sõita ja see otsus oli õige. Äärmiselt suure üllatusena aga leidsime me endid sealt poi juurest stardisignaali kõlades täiesti üksinda :-) ja saime täiesti rahulikult vabas tuules märki sõita. Märgi võtsimegi meie grupist esimesena, jälitajatest kõige lähemal Tuulelaul, kellele järgnesid Minni ning Leila. Viimane startis kohtunikelavale kõige lähemalt ja sellega esimesel krüssuotsal veidi alguses kaotas.
Sõidul spinnakeriga teise märki sõitsime meie n.ö. "nurka" suurest reidil seisvast Ameerika sõjaväe transpordilaevast maa poolt, samas Tuulelaul ning Minni läksid vahetult laeva kõrvalt merelt. Tundus, et muidu oli kõik õige, aga veidi läksime selle nurgaga liiale, ehk sõitsime üle, sest märki jõudes olime algselt ilusti ja turvaliselt taga olnud Tuulelaulule edu käest andnud ja jõudsime sinna praktiliselt ühel ajal. Leila valis esimesest märgist alates täiesti vastupidise nurga ja kardinaalselt teiselt poolt, ehk keset lahte, mis talle ka kokkuvõttes edu tõi ning teise märgi võttiski tema esimesena, järel vahetult Tuulelaul ja meie. Minni oli samuti suhteliselt lähedal ja samas järjestuses ka Katariina kai juures asuvast nr. 2 märgist finiśisse suundusime.
Kuna vahemaa meie ja teiste jahtide vahel oli silmaga hinnates täiesti piisavalt väike ja tuul suhteliselt vaba, (ning juba veidi tugevam kui enne) siis saime ilma liigse rapsimiseta otse Piritale sõita.
Finiš võeti meie grupile vahetult muulide juures, sest kohtunikud olid arvanud, et meil läheb vaikses tuules raja läbimiseks oluliselt rohkem aega ning neil oli tükk tegu, et jõuda suurte jahtide juurest tagasi enne meid, finišit võtma, aga kõik sujus kokkuvõttes väga hästi. Kuna suuremate jahtide gruppidele oli pandud välja pikem distants, siis jäi meil neid oodates piisavalt aega ka seltskondlikuks eluks Leila pardal, mida allpool olev pilt ka ilmekalt illustreerib :-).

Aegade koefitsendiga ümberarvestamise tulemusena olime esimesed meie, siis järgnesid vanameister Leila ja Tuulelaul ning neljas oli samuti head sõitu teinud Minni.
Autasustamine toimus KJK lipuväljakul koos traditsioonilise kringli ja teega ning loomulikult koos Eesti Mereakadeemia rektori kõnega..

Saime siis jälle tagasi selle nädala alguses tagastatud rändkarika ning võime päeva meie tiimi jaoks jaoks äärmiselt kordaläinuks lugeda :-).

Täname väga kõiki meile pöidlahoidjaid ja regati korraldajaid ning loodame, et ka edaspidi see tore üritus toimuma saab!

Järgmise stardi plaanime teha kolmapäeval ja kui meeskonnal vähegi mahti, siis kahe nädala pärast sõita ümber Naissaare, traditsioonilisel Terra Feminaariumi regatil.

27. mai 2010

KJK Delfi kolmapäevakute neljas sõit

Möödunud on siis järjekordne, ehk neljas kolmapäevaõhtune võidusõit, aga seekordsed tuuleolud olid eelmiste selle hooaja sõitudega võrreldes, ikka oluliselt tugevamad ja teadupäraselt see meie jahile just sobivaim tuulte vahemik ei ole. Meeskonnas oli seekord peale kolme põhiliikme, kaasas Vesilennuki kapten Ülar ning oma esimesi sõite jahiga tegev ja loodetavasti meiega liituv Raini, kellele see oli ka ühtlasi esimene sõit sellise veidi kõvema tuulega.

Kohtunikud olid välja pannud raja: 4+; 6+ ja finiš jõel. Stardis otsustasime vastavalt ilmale, võtta asja rahulikult ja mitte hakata parimat positsiooni jahtima, vaid startisime vabas tuules kuskilt umbes keskelt. Edasine vastutuules sõit viis Tallinna sadama alla ja sealt siis koos ühe lisapaudiga Naissaare ja Paljassaare vahel asuvasse nn. neljandasse märki. Alguses tundus, et oleksime võinud teha selle lisapaudi Paljassaare alla vist veidi varem, aga nähes kuidas suuremad jahid konkurentidel tuult varjasid ja neist riburada üle sõitsid, olime enda valikuga rahul ja tundus, et ka tuult oli meil veidi rohkem, aga see võis olla ka petlik.
Peale märki heisatud kõvema tuule spinnaker jäi veidi aja pärast juba selgelt vaikiva tuule jaoks väheseks, aga seda suurema vastu vahetama hakata ei paistnud meile enam lihtsalt mõistlik, sest kuskil 8 m/s puhuvas tuules ja tagantlaines oleks konkurendid liiga kiiresti vahepeal eest libisenud ning see ei tundunud eriti ahvatlev...
Ainuke, mis veidi häirima jäi, oli aeg, mis kulus roolimehe ja spinnakeri soodil olnud mehe vahelisele kommunikatsioonile peale kuuendat märki, et spinn uuesti korralikult vedama saada, sest tagantjärgi tarkusena ja klubis asja ühiselt analüüsides, oleksime need teise koha jaoks vajalikud kuus/seitse sekundit sealt uhkelt tasa teinud ja oleks ikka veel päris palju varukski jäänud. Leppisime edaspidiste ebakõlade vältimiseks juba edasised tegevusplaanid kokku ja seega on see teema arutlusest maas. Ülejäänud sõidus said mehed kõikide neile usaldatud ülesannetega väga hästi hakkama ja oli tore ning suhteliselt kiire võidusõit. Meie grupis oli väljas kokku viis jahti ning super hea sõidu tegi Leila, kes juba stardist alustas kõikidest konkurentidest veidi suurema eespurjega ja ilmselt osalt ka tänu sellele teistest oluliselt paremini ja teravamalt liikus. Tema sõit allatuule otsal spinnakeriga oli samuti päris muljetavaldav, seega olid nad seda võitu vägagi väärt!

Aegade ümber arvestamise tulemusena saime Leila ja Tuulelaulu järel kolmanda koha, edestades Minnit ja Enelit. Äärmiselt vahva ja positiivse üllatusena, anti klubis meile koos auhinnaga üle ka neljanda grupi maikuu parima jahi klaasist meened ning sedakorda juba kõikidele meeskonna liikmetele :-)!

Plaanis on jätkuvalt osa võtta laupäeval toimuvast Tormilind CUP´ ist, kuhu hetkeseisuga ennustatakse sarnast, ehk siis suhteliselt tuulist ilma ning juba järgmisel kolmapäeval toimuvast KJK seeriavõistlusest.

23. mai 2010

E4 Karikavõistluse teine päev

Võistluste teisel päeval kujunesid tuuleolud hoopis vastupidiseks ilmajaamade poolt prognoositule, mis lubas kuskil 5 m/s tuult, aga „puhus“ hoopis idast ning oli sama napp kui esimesel võistluspäeval.
Toimunud sõitudest vaid üks läks arvestusse ning sellegi lõpp osutus äärmiselt loteriiks. Teise sõidu esimesel ringil, peale ülemise märgi võttu ja mõningast spinnakeride all „tiksumist“ võistlus katkestati. Tagantjärgi teoretiseerides, oleks võinud ju lasta ka teisel, ehk meie grupil see ring lõpuni sõita, sest esimestel, ehk suurtel jahtidel, seda võimaldati ja päris palju oleks võinud selle sõiduga arvestuses muutuda. Päris nulli kiirus igatahes ei langenud ja kuna meil oli võrdselt punkte Tuulelauluga, aga neil olid eelnevalt välja sõidetud paremad kohad, siis lootsime, et katkestamist enne ringi lõppu ei tule. Teades meie jahi kere kujust tulenevalt mitte nii teravalt tihttuules minekut nendes vaiksetes tuuleoludes, olime paaril korral paremat tuult otsinud ja Polariste grupist veidi eraldunud ning sellega tõele au andes ka veidi hävinud. Spinnakeriga tagant tulles lootsime selle vahe tagasi sõita ning olud plaani realiseerumiseks olid täiesti reaalsed. Samuti olid vägagi headel positsioonidel meie teised tublid konkurendid, kellel esimese sõidu lõpp vägagi tihedaks rebimiseks kujunes ning nende omavahelist mõõduvõtmist oleks olnud tore jälgida.

Aasta aega tagasi olime täpselt samuti Tuulelaulu järel teisel kohal, aga siis oli gruppe ühe võrra rohkem ning võistlusmoment auhinnalistele kohtadele omasugustega suurem.

Lõplik järjestus teises grupis oli:

I Tessa
II Zarah-May
III Tuulelaul
Viru
Leila
Minni
Eneli

Suured tänud regati korraldajatele ja meie tiimile kaasaelajatele ning palju õnne võitjatele!
Loodetavasti
osaleb järgmisel aastal sellel vägagi toredal võistlusel oluliselt rohkem jahte, et saaks moodustada omavahel võrdsemad võistlusgrupid.

Eeloleval nädalal plaanime võistlustest osaleda KJK kolmapäevakul ning laupäeval Mereakadeemia poolt korraldataval Tormilind CUP´il.

22. mai 2010

E4 Karikavõistluse esimene päev


Täna sai peetud planeeritud neljast võistlussõidust kaks, õigemini poolteist, sest hommikupoole küll suhteliselt vaikselt, aga siiski puhunud tuul vaikis poole päeva peale sootuks ning peakohtuniku otsus oli sõidud poole päeva pealt katkestada. Kogu sellele eelnev möödus suhteliselt trenni tähe all, sest meeskonnast kõik peale roolimehe tegutsesid teistel positsioonidel kui oldi harjunud. Kuna üks meie meeskonnaliige kodustel põhjustel täna ei osalenud, siis jagasime oma positsioone enne starti veidi ringi ja tegime ka meiega täna liitunud Rainile väikestviisi koolitust, et mis ja kus on. Lühirada (eriti veel sellise vaikse ilmaga) on ju parim koht näitlikuks võistluspurjetamiseks ja koostöö harjutamiseks. Võistlus toimus tavapärase nelja grupi asemel kahes ja meie oleme teise grupi kokkuvõttes tänase kahe sõidu tulemusena neljandal kohal seitsme jahi hulgast, aga kuna kaks esimest on ikka väga palju suuremad jahid, siis väikeste jahtide omavahelises (mitteametlikus) arvestuses oleme oma selleaastase esimese võistlussõidu teinud Leila järel ühe punktiga teisel ja kohe meie järel on võrdsete punktidega Tuulelaul ja Minni. Tuulelaulul juhtus väike intsident viimase sõidu finišis, muidu oleksid nad kindlasti meid täna kokkuvõttes edestanud. Edu konkurentide ees on vägagi napp ja homme on meid kindlasti põnev päev ees ootamas, aga sellest, et millise tulemuse lõpuks välja sõitsime, anname hiljemalt esmaspäeval siin teada.
Põhimõtteliselt käib ju kogu see väiksemate jahtide sebimine sellel võistlusel kahjuks ainult kolmandale kohale, sest esimese kahe suure jahi edestamiseks oleks vaja tõeliselt suur imet, mida tavaliselt ei kipu juhtuma... :-).


Tänase võistluse kulgu ja loodetavalt ka homset, saab jälgida aadressilt: http://tracker.viiret.ee/

KJK Delfi kolmapäevakute esimeste sõitude kokkuvõte.


Tänaseks on toimunud juba kolm kolmapäevaõhtust võidusõitu, millest kiire ülevaate siin teemegi. Põhimõtteliselt on kõik sõidud sarnanenud teineteisele, nii välja pandud raja kui ka suhteliselt vaiksete tuuleolude poolest. Sõidetud on lühirada, ehk purjetajate keelest „vorsti“ mille „ülemine“, eht vastutuulemärk on viidut täpselt vastu tuult stardiliini suhtes. „Alumine“ on stardiliini poi ja nende ümber siis kaks ringi keerutataksegi ning finiš on ikka olnud Pirita jõel, TOP´i kai peal. Esimesed kaks õnnestus meile soodsaid tuuleolusid arvestades võita ning kolmandal olime teisel kohal meie grupi arvestuses. Kõik on sujunud kenasti ja meeskonna töö ning märkide võtud on toimunud ilma väga oluliste sekeldusteta ning järjest tõusvas joones. Mingit erilist seika välja tuua esimestest sõitudest ei ole, välja arvatud viimasel sõidul, kus meist oluliselt kiirem ja teravamalt sõitma pidav jaht Minni, meile Tuulelaulu eelmise hooaja tiimist laenatud roolimehega, pidevalt küll ees ja taga figureeris ja oma manöövritega väga oluliselt meie võistlust Tuulelaulu poistega segas.



Kiirete manöövrite sooritamises pole mitte midagi halba kui neid sooritatakse kõiki purjetamises kehtestatud reegleid silmas pidades ja nende sooritamisel ka ohutusreegleid arvestatakse, aga parema halsiga sõitvale jahile vasakuga peaaegu otsa sõita ja siis ennast kai peal tubliks tituleerida on küll selgelt palju. Pidime kurssi märgile muutma, sest oma õiguse tagaajamine võib suhteliselt kurvalt ja kallilt lõppeda, mida on ka meie klubis juba korduvalt tõestatud... Kuna jahtide teoreetiline kiiruse ja krüssunurga erinevus juba jutuks tuli, siis tipnes viimane nende manööver meile tagant poolt tulles, samal halsil rämedalt peale sõitmisega ja meie poolt nõutud allatuule jahile ruumi andmisele mitte reageerimisega. Kokkuvõttes kaotasime julgelt erinevates situatsioonides kembeldes oluliselt rohkem aega kui oleks olnud vajalik meie hetkel peamise konkurendiga võistlemiseks ning sõidu võidust jäi puudu 43 sekundit.., mille võime julgelt selle arvele panna :-).









Koondtabelis oleme hetkel kolme sõidu kokkuvõttes Tuulelaulu ees napilt liidrid, aga kohe-kohe peaks olema valmis mitmed veel sellel hooajal mitte võistelnud jahid meie grupist ning võistlused lähevad kindlasti palju põnevamaks. Järgmine võistlussõit (E4 karikavõistus, kus eelmisel hooajal olime teisel kohal) toimub juba laupäeval ning pühapäeval, kuhu läheme põhiliselt trenni eesmärgil, sest nelja grupi liitmisel kaheks, on väiksematel jahtidel suuremate ja kiiremate ees ikka väga vähe lootust, aga saame ennast võrrelda meie võistlusgrupi omadega.

7. mai 2010

Esimene start!


KJK hooaja avavõistluse start anti esimesel mail kell 12 päeval ja nagu tavaks on saanud, toimus peale seda Kalevi Jahtklubi ametlik hooaja avamine ning pidulik lipu heiskamine klubi lipuväljakul.


Päev algas meie meeskonnale suhteliselt vara, umbes kella üheksa paiku, sest enamus soote, plokke ja muud olulist tõime jahti alles hommikul. Lisaks tuli paigaldada veel grootpuri; windex masti toppi viia ja kontrollida veelkord üle masti trimm. Lõpuks kõik vähegi haakuvad kohad kinni teipida, et kogemata purjede sinna takerdudes midagi katki ei rebeneks.


Meie arvestusgrupis oli esimeseks stardiks oma alused ja mõõdukirjad valmis saanud vaid kolm jahti ning kuna merel sellel aastal meist peale jahtlaev Minni veel teised käinud ei olnud, siis lootsime purjede trimmi üle vaadata ja meelde tuletada ;-) n.ö. töö käigus ja otseselt endale muid eesmärke ei seadnud. Seda enam, et ilm oli esimese mai hommikul suhteliselt tuuline ja prognoos lubas tuule veelgi järkjärgulist tugevnemist. Võttes arvesse ilmaprognoosi, valisime eespurjeks foka, mis varasemalt on sellistes oludes ennast tavaliselt õigustanud, aga juba etteruttavalt võib öelda, et seekordne otsus oli vale. Veelgi valem oli otsus genua rulli keeratuna kajutisse kotti jätta, sest sellisel kujul selle töökorda seadmine võtab ikka üüratult aega. Tavaliselt oleme purjed ikka enne võistlust lappesse pannud, aga seekord jäi kõik täpselt nii kui talvekorterist tulles oli.


Märkideks olid seekord 7+; 6-; 2-; 6+; ja lõpuks finiš jõel, TOP´i olümpiatule juures. Peale stardipaugu kõlamist ületasime liini teisena, aga kuna konkurendid Tuulelaulult olid valinud suure eespurje, siis kõrgust hoida me nendega koos ei suutnud ja „vajusime“ vaikselt alla. Esimeses märgis jõudis meile järgi ka Minni ja siis veidi omavahel sõbralikult pusides, andsime eespool liikuvale Tuulelaulule teenimatult palju edumaad käest. Olukord muutus meie jaoks eriti hulluks kui tuul järjest rohkem vaikis ja meie väike eespuri enam absoluutselt jahti edasi ei vedanud ning lausa nõudis vahetamist. Teise märki juba kolmandana jõudes oli selge, et nii jätkata ei saa ja asusime tegutsema. Selles, et see eespurje vahetamine esimesel sõidul (eriti arvestades ülaltoodud asjaolusid) nii ootamatult kaua aega võtab, polnud muidugi midagi üllatavat, aga jäime ikka parajalt eesliikujatest maha. Minni ja Tuulelaul

sõitsid avamere poole ja meie valisime vahepealsest „boksipeatusest“ tingituna vastupidise halsi ning lootsime mingi ime läbi järele jõuda. Praktiliselt „Katariina kai“ märgi juurde jõudes hakkas kaldaäärne tuul jälle veidi keerama meile ebasoodsamaks ning pidime veel ühe lisapaudi tegema. Spinnakeriga sõit sujus kõik hästi ja veidi keeranud tuul andis meile võimaluse halssida oluliselt varem kui eesliikujad. Peale järjekordselt „kuulimuna“ märgi võtmist oli meil võimalus vahepealseid pilvealused pagisid kasutades jõuda eesliikujatele isegi veidi lähemale.


Väike intsident oli veel Pirita muulide vahele jõudes kui tuli välja, et vaatamata vägagi soodsaks pööranud pakstaaktuulele, oli meie spinnaker all kajutis laiali ja pidime finišeerima genuaga. Õnneks piisas seekord kiirusest, et arvestuslikult tõusta teisele kohale, küll napilt 14 sekundiga Minni ees ja ca. 2 minutiga Tuulelaulu järgi. Kokkuvõttes võib selle võistlussõidu kordaläinuks lugeda, aga kindlasti kehtib siin reegel, et trenn ei ole liiast ning mõningad elementaarsed ettevalmistused tuleks ikka kai peal varem ära teha. Äärmiselt suured kiidusõnad tuleb öelda Minni meeskonnale, kes eelmise hooajaga võrreldes on oma jahi ikka väga ilusasti liikuma (ja ka tehniliselt tip-top korda) saanud ning kindlasti pakuvad suurt konkurentsi kõikidele „veerandtonnistele“ sellel hooajal.

Järjekordse purjetamishooaja algusest …

Alustasime seekordse ja praeguseks juba alanud hooaja kevadtöödega aprillikuu keskel kui võtsime maha talveks kajuti peal olnud katted ning pesime ning puhastasime poordid ja teki spetsiaalselt selleks mõeldud vahenditega. Tänu sügisel vahetult peale veest välja tõstmist ette võetud korralikule pesule, läks see tegevus suhteliselt valutult ning tulemusega võis samuti rahule jääda.
Eelmiste hooaegade tähelepanekute põhjal oli meil veeliin (ala, milleni jahi poord pidavalt vees „istub“) pehmelt öeldes liiga täpne ja pidevalt oli osa mürkvärvist vaba poordi vees ning suve lõpuks kogunes sinna päris arvestatav kiht igasugu sodi, mis jahi käiguomadustele kindlasti kaasa ei aidanud.
Niisiis otsustasime mürkvärvi uuendades tõsta jahi veeliini viis sentimeetrit kõrgemale, sest vana joon oli sellest ajast püsinud muutumatuna kui jahis ei olnud veel korralikku mööblit ning magamiskohti, ehk enne meie poolt mingil ajahetkel teostatud kapitaalremonti oli jaht ikka väga oluliselt kergem. Plaanisime juba vägagi ammu seda veeliini kõrgemale tõsta, aga ikka ja jälle jäi see millegi taha toppama, aga seekord tegime selle siis teoks. Eelmisel hooajal alla pandud mürkvärv oli seal korralikult siiani kinni, seega piisas mõningatest kosmeetilistest parandustest ning alla läks vaid üks õhuke kiht uut ja sama tüüpi mürkvärvi.

Otsustasime, et poordile, veeliinist kõrgemale tuleb ka n.ö. disaintriip ja millalgi poordilt eemaldatud jahi nimi läheb sinna samuti tagasi.
Asjade toreda kokkulangemise tulemusena kohtasime klubis kai peal tublit purjetajat Alarit, kelle kaasa Pille töötab disainibüroos ning kes äärmiselt kiiresti meile kõik vajalikud spetsiaalselt jahtidele mõeldud kleebised muretses ja hea nõuga abiks oli.
Kleebiste paigaldamist tahtis küll külm ilm nurjata, aga õnneks vedas viimasel hetkel ilmaga ja saime kõik tööd valmis praktiliselt vahetult enne jahtide vette tõstmist ning olime jälle enda poolt seatud graafikus. Kandsime poordile veel mitu kihti vaha ning põhimõtteliselt olid sellega kõik vajalikud kai peal tehtavad välistööd valmis - jahi lasime vette kahekümne neljandal aprillil, koos enamuse Kalevi Jahtklubi alustega ja sellega võiks siis uue hooaja avatuks kuulutada. Juba jahi vees olles lakkisime ära kõik seda vajavad puitdetailid ning tegime tekil ning kajutis sees veidi värviparandusi.

Kokkuvõttes tuleb öelda äärmiselt suur tänu meie meeskonnast Toomasele ja Jaanile, kes enamus töid jahi väga põhjalikust puhastamisest kuni vahatamiseni põhiliselt enda peale võtsid ja seda väga edukalt ning hästi tegid! Samuti väga suured tänud kõikidele meie sõpradele, kes nii nime fondi disainimise kui paljude muude tegevuste juures hea nõu ja jõuga abiks olid ;-)!

Järgmise olulise asjana võtsime ette jahiga võistlemiseks vaja mineva ORC Club´i mõõdukirja iga aastase kohustusliku uuendamise ja kuna enamus meie tublidest konkurentidest olid oma jahte nii kaalunud kui igal viisil mõõtnud, ei jäänud meilgi muud üle. Võtsime siis meiegi, koos praktiliselt uueks muutunud ja tohutu noorenduskuuri läbi teinud jahtlaev Eneli kapteni Jensiga, plaani see protseduur ära teha. Nagu see ikka tavaks, siis mingil ajahetkel tundus, et plaan jõuda mõõdukirjaga valmis hooaja esimeseks võistluseks luhtub, sest kaal, mida Eestis peamiselt jahtide mõõtmiseks kasutatakse, oli taatlemises, aga õnneks saabus õigel ajal nii kaal kui mõõtja, kes kaalu õigsust kinnitama peab ning kõik sujus pea suurepäraselt. Kaalumise tulemustes olime ise samuti veidi üllatunud, (ehkki jahti vette tõstes oli kraanal olev kaal selle protseduuri ette võtmiseks juba päris palju põhjust andnud, näidates 1800 kg..) sest jaht kaalus eelmiste aastate mõõdukirjas olnud 1532 kg asemel täpselt 1735 kg ja oli seega vägagi palju raskem.
Kindlasti on siin oma osa sellel, et varem ei olnud keegi võtnud vaevaks seda kaalumise protseduuri läbi viia ning aluse kaal oli arvutatud nii, et mõõdetud oli parda kõrgust vee piirist, mis vähemalt meie puhul oli kindlasti selgelt vale. Olime aastaid olnud konkurentsitult kõige kergem Conrad 25R Eestis ja seega oleksime varem jahti kaaludes, oma konkurentsivõimet varasematel aastatel kui me veel suurt midagi võistlemisest arugi ei saanud, oluliselt tõstnud :-).
Eelmise aasta võistlusväärtusest oleme me tänu uuenenud kerefailile ning muutunud ORC valemitele küll oluliselt kiiremad, aga kaalumise tulemusena ning koos mõõtjaga veel mõne olulise ja vähem olulise mõõdu täpsustamisega, peaks olema meie arvestuslik võistlusväärtus nüüd küll äärmiselt täpne. Veidi norides on tegemata veel vaid masti kaalumine ning raskuskeskme mõõtmine, aga plaanime sellegi ära teha esimesel võimalusel kui masti näiteks hoolduseks või talvehooajaks jahi pealt maha võtame.


Kahe juba tänaseks toimunud võistlussõidu kokkuvõte ilmub siia lähiajal, seega palume jätkuvalt tähelepanu..