9. sept 2010

KJK Delfi Kolmapäevakute neljateistkümnes sõit

Neljateistkümnes seeriavõistlus peetud ja sedakorda oli küll veel sadamasse sõites selline väga kaheldav tunne, et kas sõitu seekord üldse tulebki …, sest tuult tundus olema ikka niivõrd vähe. Kohtunikud andsidki registreerimisel teada, et raja lühendamisest või katkestamisest antakse raadio teel teada 11-ndal kanalil.
Vaatamata sellele, et tuult oli ikka tõeliselt vähe, pandi välja rada 2+; 6+; Finiś jõel ning seekord oli see kõikidele gruppidele sama.
Start oli spinnakeridega ja jällegi kolmanda grupiga koos. Meie plaani tahtis vägisi nurjata kolmanda grupi jaht Triini, aga õnneks saime plaanitud kohast ikkagi väga hea stardi ja endalegi üllatuseks meie grupist esimesena minema. Minni tegi küll samuti hea lähte, aga tiba liiga vara ning pidi seda stardijoone taha heastama minema. Sõit märki oli küll päris otse ning külgtuules minek, aga kuna meri oli täis selliseid tuuletumaid laike, siis päris otse sinna sõita ei saanudki ning pidime vahepeal veidi kõrgemale hoidma, et mitte seisma jääda. Õnneks nägime seda ohtu piisavalt vara, sest eespool liikuvad kolmanda grupi jahid jäidki korraks praktiliselt seisma ning suutsime sealt mööda laveerida.
Hoidsime oma füüsilist liidripositsiooni kogu meie grupi ees kuni esimese märgini Katariina kai juures ning praktiliselt ainuke täna tehtud vale otsus oligi seal märgis, kus spinnakeri veidikene liiga vara alla võtsime ja sellega konkurendid, eesotsas hoogsalt läheneva Blancaga endale lähemale lasime. See kiirustamine tuli sellest, et algselt oli meil plaan märgist alla pautida ning siis maa poolt minna, aga muutsime otsust, sest merel tundus ikka tuult rohkem ja ühtlasemalt olema. Suundusimegi märgist merele, ise pidevalt konkurente jälgides, et keegi liiga kaugele ära ei läheks ning tõele au andes oli väga põnev konkurentide manöövreid proovida ära aimata ning samal ajal enda käiku ja kiirust nendega võrrelda, sest lainet praktiliselt polnud. Kuskil teisel kolmandikul teekonnast pidime enda eest läbi laskma head sõitu teinud Blanca ja vahetult enne kuuendat märki ka Pirita poolt „nurka“ sõitnud Tuulelaulu. Mõlema jahiga oli aga vahe ikkagi füüsiliselt piisavalt väike ning kohe meie järel võttis märki ka Leila, kes vaatamata stardis tehtud väiksele äpardusele stardilaevaga, ikkagi ennast etteotsa oli sõitnud.

Kui meie Blanca ja Tuulelauluga suundusime märgist spinnakeridega praktiliselt otse Piritale, siis Leila sõitis veidi teisele kursile ja väga edukalt. Kui jõudsime Tuulelaulule järele, siis omades algselt veidi paremat käiku, proovisime ülevalt poolt neist mööduda, mida loomulikult ei lastud. Altpoolt jällegi purjede tuule katteulatusse jõudes mööda ei saanud, kuna tuul oli ikka suhteliselt vaikne. Nii me siis seal omavahel tiksusime kuni muulideni ning oli juba oht, et Blanca lipsab eest minema, mis aga õnneks teoks ei saanud. Vahetult muulide juures jõudis lõpuks meile järgi ka Leila, kes seda, et meie Tuuleauluga seal kemplesime, oivaliselt ära kasutas ning hea positsioonivalikuga ja teravamat nurka vaikses tuules sõita suutes, meist ka jõe peal möödus. Kuna Leila takistamine polnud meile absoluutselt vajalik, siis hoidsimegi lihtsalt enda võimalikku kiirust ning sõitsimegi nö. Blancaga „aega“, mis ka õnnestus.

Parandatud aja kokkuvõttes võitsimegi regati seekord meie, edestades Blancat ning Tuulelaulu, kellele omakorda järgnesid Leila, Carol, Eneli, Minni ja Astraia. Hooaja koondtabelis oleme jätkuvalt teisel kohal, aga sõita on veel väga palju ning seis kogu tabelit vaadates võib veel paljugi muutuda.
Plaanime osaleda laupäevasel „KJK Karikavõistlusel“ ning siis jällegi järgmise nädala kolmapäeval toimuval seeriavõistlusel.

4. sept 2010

KJK Sügisregatt

Purjetamishooaja lõpp hakkab vähemalt regattide nimesid vaadates küll vaikselt selleks aastaks lähenema.., aga õnneks oli ilm vähemalt seekord veel suhteliselt soe ja tuult keskmiselt ning sekka päikestki piisavalt. Sedakorda olid kohtunikud märkideks pannud märgid nr: 5- (Tallinna faarvaatri keskmine poi); 8- (stardiliini poi) ja finiš ikka jätkuvalt Pirita jõel, olümpiarõngaste juures. Meeskonnast olid meil esindatud peaaegu kõik peale Henri, ehk Toomas, Jaan, Margo, Raini ning Indrek.

Stardist saime minema päris korralikult ning suutsime seda kohta ka mingi hetke kiiremate ja teravamalt sõitvate konkurentide vastu suhteliselt edukalt hoida. Sõit ise sarnanes vägagi eelmisele kolmapäevale, vaid raja pikkus oli teine ning tuulgi puhus alguses peaaegu samast suunast. Kuna eelnevalt oli puhunud suhteliselt vali tuul, mis oli paraja laine ülesse keerutanud, siis nüüd, tuule pidevalt vaikides, oli nö. „vana“ laine ikka veel olemas ning krüssus sõitu see kindlasti lihtsamaks ei teinud. Kuna pealtuule märk oli ka suurtele laevadele kohustuslik „võtta“, siis siiberdas neid meil ümber ikka omajagu ning tõesti hea meel on selle üle, et osade suurte laevade kaptenite suhtumine on ikka suhteliselt mõistev purjetajate suhtes ning alati oma kui tugevama õigusi nõudma ei kiputa, vaid proovitakse regatti sõitvad alused ikkagi mööda lasta. Leila läks stardist, nagu ka eelmisel kolmapäeval, parema halsiga merele, Blanca, Minni jne. läksid mingil ajahetkel ikkagi vasaku halsiga raja keskele ära ning sedasama tegime meiegi.

Edasi käis pidev edasi-tagasi pautimine märgi suunas ja mingit väga erilist eelist ei tundunud olevat meie jaoks kummalgi halsil, et seda saaks pikemalt purjetada. Saime suhteliselt hea positsiooni enamuste pautide järel ning visuaalne kontroll teiste aluste paiknemise üle peale Leila, oli enamvähem kogu aeg olemas. Suhteliselt lähedale märgile jõudes olime küll sunnitud Minni endast mööda laskma, aga vahed kõikide jahtide vahel olid piisavalt väikesed, et olla ikkagi konkurentsis.
Nagu ikka pikkadel krüssudel tavaks, sõitis Leila jällegi ei tea kust kohale :-) ning oli esimeses märgis jupp maad kõikidest ees, seejärel võtsid märgi Blanca, Tuulelaul, Merihunt ja Minni koos meiega, edasi väikese vahega Eneli ning Carol. Sealt algas purjetamine tagasi Pirita poole, kus kõik jahid võtsid Leila järel suuna otse ja päris taganttuules viimasele märgile, mis asus veidi Pirita muulidest Tallinna pool merel. Meie plaan oli juba algselt võtta kurss jällegi veidi teise nurga alt, ehk sõita pakstaaktuules nurka, et vaikses tuules vähegi käiku hoida, sest tuul vaikis üsnagi selgelt. Meiega koos tulid veel vaid Eneli ning Carol.

Valmistasime selle kursi valikuga küll konkurentidele parajalt rõõmu, sest neile omakorda tundus, et oleme otsustanud Noblessnerisse kohvi jooma suunduda, aga kui plotteri järgi vaadates õiges kohas halsi ära tegime, siis saime praktiliselt otse märgi poole suundudes ikkagi suhteliselt rahuldava kiirusega sõita. Eelnevalt olid vist ka osad suuremad, ehk teise grupi jahid sama taktikat kasutanud, vähemalt nii meile tundus. Korra küll tuul praktiliselt vaikis ning pidime kiiruse säilitamiseks halsside abil paar korda nurka muutma, aga õnneks seekord ebaõnn meid ei tabanud. Nende manöövrite tulemusena jõudsime aga pidevalt ja lausa silmnähtavalt lähemale ees liikuvatele Leilale ning Blancale. Vahetult viimasesse märki jõudes saime päris hästi järele Minnile ning Tuulelaulule ja neist märgis ka möödusime, sest Minni pidi halssima. Märgis õnnestus meeskonnal kõik suurepäraselt ning suhteliselt teravalt koos spinnakeriga krüssates sõitsime edasi Pirita poole, jälitamas Leilat ning Blancat, ning loomulikult lootsime hoida oma positsioone tagant tulijatega, mis ka õnnestus.

Finiśis olime sedakorda siis füüsiliselt küll kolmandad, aga korrigeeritud ajas saime esimese koha, edestades väga head sõitu teinud Leilat ning tubli kolmanda koha saanud Blancat. Edasine lõppjärjestus koondprotokollis oli: Minni, Tuulelaul, Merihunt, Eneli ning Carol.

Tänud meie tiimile kaasaelajatele, kes meile täna kindlasti kõvasti pöialt hoidsid ;-)!

Järgmine start on meil jällegi plaanis kolmapäeval ning siis kui ilmaolud lubavad, sõidame kaasa laupäeval toimuval KJK Karikavõistlusel.

2. sept 2010

KJK Delfi Kolmapäevakute kolmeteistkümnes sõit

Järjekordne kolmapäevak äärmiselt vaiksetes tuuleoludes on peetud ning rajaks neljandale grupile olid kohtunikud pannud välja: 3- (Laevatee faarvaatri kolmas tooder); 8- (stardiliini poi); Finiš Pirita jõel.
Start oli meil pigem keskpärane kui hea, sest jõudsime liini lähedale esimese hooga liiga ruttu ning tegime seetõttu veel ühe lisapöörde, et mitte valestarti saada ning uuesti hoo ülesse saamine vaikses tuules võttis veidi rohkem aega kui oleksime tahtnud. Vaatamata sellele olime päris ok positsioonil ning suhteliselt meie grupi eesotsas. Kuna enamus jahte pautis veidi peale starti paremale, siis tegime seda meiegi, vaatamata ilmaennustuses lubatud tuule keeramisele, sest sellega oleme ennemgi alt läinud ja võistlusrada ei tundunud samuti nii pikk, et sellele ennustusele panustada. Kuna kolmas märk asub praktiliselt lahe keskel, siis oli kõigil vägagi vaba valik, et millist poolt rajal kasutada. Eespool juba öelduna, valisid enamus peale Leila, kas parema või keskmise rajapoole, aga nagu ikka, edenes vanameister Priit enda valitud rajal piisavalt kiiresti ning kui pealtuule märki jõuti, oli ta Leilaga kõikidel jupp maad eest ära sõitnud. Meie krüssasime valdavalt raja keskele ja hiljem pigem paremalt poolt, pidevalt pautides, et mitte liiga pikalt ühte halssi sõita, sest tuul "mängis" samuti.

Blanca lipsaski ühel hetkel meil eest minema ning vaid see, et tegime viimase paudi märgile piisavalt varuga ning saime "käiku" sõites sinna otse välja sõita, tõi meid uuesti neile lähemale. Märgis olime kuskil grupi keskel ja läksime sealt ilma halssi tegemata Katariina kai poole kuigi enamus proovis sõita otse, mis aga vaikses tuules meie jaoks just parim valik ei tundunud. Meiega tuli nö. "nurka" kaasa vaid Carol, kes näitas täna samuti väga head minekut, mis ka igati nende lõpptulemustes kajastus.

Märki saimegi sõita vaid täiesti rahulikult ühe halsiga, kus vahetult enne märki kohtusime Minni ja Eneliga, kes sõbralikult spinnakeridega kõrvuti märgi poole kulgesid. Kindlasti tänu sellele, et neil oli omavahel piisavalt palju tegemist, õnnestus meil nende nende kahe vahele jõudes viimane märk ära võtta ja finiśisse suunduda. Minnist meil füüsiliselt päris mööda saada ei õnnestunudki, aga see polnudki absoluutselt vajalik, sest meie vahe finišis olid vaid loetud sekundid, mis korrigeeritud ajas on ikka minuteid.. Pingutasime küll muidu üsnagi kõvasti, sest sõbralik konkurent Blanca oli täiesti silmnähtavalt lähedal ja see aeg tasa sõita meil kokkuvõttes ka õnnestus.
Seekord oli meil korrigeeritud ajas tulemuseks siis kolmas koht Leila ja Tuulelaulu järel ning kaheteistkümne sekundiga Blanca ees, mis on küll suhteliselt napp, aga siiski parem aeg. Nagu ennem korra juba mainitud, sai väga tublit sõitu teinud Carol viienda koha ja Minni kuuenda, seejärel Eneli, Merihunt ning Astraia.

Järgmine start on normaalse ilma korral meie tiimil plaanis laupäeval, KJK Sügisregatil ning siis jällegi järgmise nädala kolmapäevakul.

29. aug 2010

Tuulelaulu regatt, ehk DNV Karikavõistlus

Laupäeval toimunud Tuulelaulu tiimi poolt korraldatav regatt toimus sedakorda väga super tuules ja üldse oli tegu päris korraliku purjetamisilmaga. Külm ei olnud, vihma ei sadanud, päike ei pimestanud :-) ja tuult oli stabiilselt 8 m/s ümber, kohati vast isegi tiba rohkem.
Sõite peeti kokku viis ja nendest siis halvim arvati maha, st. kirja läks lõpuks neli. Kuna kohtunik pani väga lühikese stardiliini, siis oli alguses ikka päris huvitav, et mis stardis üldse saama hakkab ;-), kuna osade jahtide ja nende meeskondadega polnud meist keegi otseselt veel mõõtu võtnud. Etteruttavalt võib juba öelda, et kõik jahid ja meeskonnad said meie arvates väga hästi oma stardimanöövritega hakkama ja probleeme nagu ei tekkinudki. Väga vahva oli sellise väga staažika merekaru vastu purjetada nagu Ain Pomerants,

kes seekord tüüris Soomest äsja toodud Polarist „Long Gong“ –i.

Sõidud olid väga põnevad ja käis ikka tõsine lühirajal purjetamine, kus vahed jahtide vahel olid väga väikesed ning pidevalt oli vaja enda ümber ringi vaadata, et kellegi tuulevarju liiga kauaks ei jääks ning reeglitepäraselt saaks kõik mööda lastud ja ise mindud.

Stardid läksid meil peale kolmanda ja neljanda enamvähem korda ning päris suurtest "prohmakatest" võiks välja tuua vaid esimese sõidu esimesel ringil pealtuule märki minekut, kus ülekrüssu kartuses liiga vara pautisime kuid märki mitte välja minnes leidsime ennast kogu grupi alt, kes paremaga märki tulid ja pidime nende möödalaskmiseks täispöörde tegema, et mitte vastu märki sõita. Õnneks suutsime selle vea teisel ringil parandada ja parandatud ajas selle sõidu ikkagi võitsime. Ühel sõitudest suutsime juba praktiliselt finišis spinnakeri liiga taganttuules korraks ümber vöörstaagi kruttida, aga seal oli küsimus lihtsalt vägisi valel halsil sõitmises, sest tuul puhus juba päris teiselt poolt, aga halss oleks vast liigselt vajalikke sekundeid röövinud. Tehnikast lagunes meil ära (kiilus kinni) spinnakeri falli alumine plokk, mistõttu kahes keskmises sõidus tõmbasime spinni ikka väga raskelt ülesse, aga viimaseks sõiduks vahetas Margo selle ühe varuks kaasas olnud ploki vastu välja ja kõik sujus.

Lõpetasime regati sõitude tulemustega 1; 1; 3; 4; 3 ja kuna halvim, ehk neljas koht läks maha, saime võrdselt kaheksa punkti Blancaga. Kuna meil oli kaks esikohta ja neil mitte ühtegi, siis tuli teine koht meile ja kolmas läks Blancale. Sõidud kokkuvõttes võitsid seitsme punktiga regati korraldajad Tuulelauluga ning nende kiituseks võib tõesti öelda, et jaht on korralikult sõitma saadud ning mida sõit edasi, seda kaugemal nad kõikide ees finišis olid. Samuti tegi väga super head sõitu Blanca, kes eelmiste hooaegade tavapärast teravust näitas ning iga sõit ka valdavalt tipus lõpetas.


Tulemuste kokkuvõte on järgmine:
1. Tuulelaul
2. Viru
3. Blanca
4. Minni
5. Long Gong
6. Eneli
7. Leila
8. Juko
9. Merihunt
10. Merikotkas
11. Carol

Eelmisel aastal olime samal regatil, mis toimus seekord küll teise sponsori nime all, kolmandal kohal ja seega võime oma tulemustega igati rahule jääda. Meeskond oli kohal seekord täies koosseisus: Jaan, Margo, Toomas, Raini ja Indrek. Just seetõttu oli väga hea kõiki manöövreid sooritada ning ka kaalu oli suure eespurjega sõitmiseks piisavalt.

Igatahes tänud meie poolt Tuulelaulu tiimile ja kohtunik Viljarile koos abilisega seda üritust vedamast ning usutavasti jäid kõik osalenud meeskonnad selle regatiga väga rahule! Täname samuti kõiki meile kaasaelajaid ja pöidlahoidjaid, sest seda panust ei saa kuidagi alahinnata :-)!

Meie järgmine sõit on kõigi eelduste kohaselt järgmisel kolmapäeval ning siis soodsa ilma korral plaanime osaleda ka laupäeval toimuval sügisregatil.


Fotode autor: Siim Viljakainen

27. aug 2010

KJK Delfi Kolmapäevakute kaheteistkümnes sõit


Fotod: Sulev Svilponis

Möödas on siis järjekordne ja arvult juba kaheteistkümnes kolmapäevak. Seekordne võistlusrada neljandale grupile oli välja pandud suhteliselt lühike: 1-; 6+; Finiš jõel.
Start, mis anti meile koos suuremate, ehk kolmanda grupi jahtidega, läks seekord siis üle pika aja suhteliselt nukralt, kuna jäime parajalt kahe suurema jahi taha kinni ning sealt kiirelt pääsemiseks pidime planeerimatult pautima. Õnneks ei olnud meie siiski vist ainukesed, kes seal stardis seekord eriliselt ei säranud..:-). Igatahes leidsime meie ümbert pärast esmase segaduse likvideerimist veel hulga teisigi kaasvõistlejaid, kellega mõõtu võtta.
Tuule käitumine oli järjekordselt äärmiselt kummaline, ning nagu sellel suvel ikka tavaks ning tuli suht-koht täpselt jälgida tuule pidevaid pöördeid, sest muidu oleks olnud allajäämine teistele jahtidele nii käigu kui kõrguse erinevuses ikka päris suur. Krüssuotsal esimesse märki, sõitsime enamuse ajast Blancaga üsnagi lähestikku ja proovisime erinevaid seadistusi kasutades meie käiku üleval hoida, mis ka vist enamvähem õnnestus. Minni ja Tuulelaul olid koos Leilaga meist veidi eespool. Esimese raja märgi, mis asub Russalka vastas, võtsimegi mälu järgi Blanca järel ja vahetult Eneli ees.
Sealt siis edasine spinnakeriga allatuule ots viis meid Miiduranna sadama all asuva "Kuuli munani", ehk kuuendasse märki. Leila ja Tuulelaul koos Minniga

suundusid otse esimesest märgist merele, aga meie sõit Blanca & Co, ga kulges enamvähem kaldale lähema hoides. Kuna ühel hetkel tundus kiirus konkurentidega võrreldes langevat, tegime veidi enne algselt planeeritud kohta sellel hetkel halsi kui tuul tundus järjekordselt rohkem tahapoole pööravat ning kiirus logi järgi samuti langes. Tundus, et seekord läks see õnneks, sest märgis positsioneerisime ennast uuesti kindlalt Blanca taha ning algas tihttuules sõit Pirita muulide poole. Kuna Tuulelaul,Leila ja Minni, kes olid veidi ennem jõudnud, olid läinud märgist uuesti merele, aga meiega koos olnud Blanca hoidis koos Merihundiga Miiduranna alla, siis valisime meiegi rajal selle poole. Hiljem analüüsides oleks merelt vist ikkagi veidi võitnud, aga suutsime käigu enamvähem ülesse saades ikkagi ennast konkurentsis hoida.
Vahepeal saime isegi päris jupp maad merelt sõitnud Minnile ja Leilale lähemale, aga siis ühe lühikese paudiga sõitsime käigu korraks päris sadama lähedal totaalselt kinni ning pidime Blanca, kellest olime mingi ime läbi veidi ettegi saanud, endist mööda laskma. Muulide vahele jõudsime nagu tavaks, koos suuremate, ehk teise grupi jahtide esimese otsaga ning pidime seal katmisest pääsemiseks veidi planeerimatuid pöördeid sooritama, aga lõpptulemustes see järjekorda küll õnneks ei muutnud.

Kokkuvõttes saime Tuulelaulu ja Leila järel kolmanda koha ning ega me tänu untsu läinud stardile paremat ei lootnudki. Järgmise võistluse plaanime teha laupäeval peetaval ja Tuulelaulu tiimi korraldataval veerandtonniste lühirajasõidul ja siis jällegi järgmisel kolmapäeval.

22. aug 2010

KJK Delfi Kolmapäevakute üheteistkümnes sõit

Seekordne, üle mitme nädala peetud kolmapäevak üllatas meid meeldivalt tuulise ilmaga, sest terve suvi otsa olid ju praktiliselt kõik võistlussõidud olnud ikka äärmiselt tuulevaesed.
Kohtunikud olid sedakorda välja pannud raja 6-; 2-; 6+ ja finiš. Stardiliin oli pandud ikka tavapäratult pikk ja nii, et külgtuules sai sõita otse esimesse märki. Suhteliselt valju tuule tõttu me oma staažikat kevlarist genoat kasutada ei raatsinud ning sõitsime vanema ja väiksema eespurjega, mis kokkuvõttes oli õige valik kuni lõpuni.
Start õnnestus meil kohtunike kaatri poolt otsast veatult ja praktiliselt Blancaga kõrvuti startides, sõitsime suhteliselt vabalt märki, konkurendid kannul. Blancal õnnestus muidugi praktiliselt kohe ära kasutada oma paremat käiku ja eest minema lipsata, küll aga jõudsime meie märki Leilaga üheaegselt, kust edasine sõit Katariina kai juurde käis juba spinnakeridega. Sõit sinna, möödus oluliste muutusteta jahtide järjekorras, vaid Leila libises veidi ette ja võttis sealse märgi meist veidi varem. Võib-olla oleks seekord olnud jällegi õige olnud kasutada meie tavalist spinnakeri, sest meie seekordne valik on ikka oluliselt väiksem kui eelpool mainitud puri, aga eelistasime siiski konservatiivsemalt väiksemat purje.
Kuna Leila pautis praktiliselt kohe peale teise märgi võttu merele, aga meie ees sõitev Blanca mitte, siis otsustasime oma viga Tallin-Prangli sõidult mitte korrata ja seekord Leilat jälitama ei asunud ..:-). Hilisem sõidu kulg näitas, et see otsus oli väga õige ja sõit mandri poolt viis seekord meid paremale positsioonile konkurentide suhtes, sest ka teised, kes kasutasid seekord suuri eespurjeid olid merele pautinud, aga meist kiiremini nad küll ei tundunud liikuvat. See on muidugi meie puht subjektiivne hinnang ja visuaalselt on merel seda õieti väga raske teha.

Igatahes olime kuuendasse märki jõudes päris ilusasti konkurentsis ja vaid meie eelnevalt liiga kiire paut otse märgile sundis meid liiga palju lõpuks „pressima“ ning sellega kiirust kaotama ning Leila ning Tuulelaulu mööda laskma. Kuna lõpuks ikkagi pidime veelkord tegema lisapaudi vahetult märgi juures, siis tuli see jutt küll tagantjärgi tarkusena. Eelnevalt sõitsime küll korra „vasakuga“ Tuulelaulu eest nende kellegi külalise rõõmsa vilekoori saatel läbi, aga seda ikka vägagi kindlalt ning viledeks küll põhjust ei olnud ning kedagi me seal ei seganud.
Kadedusttekitavalt head käiku näitas seekord (jälle :-)) aga Blanca, kes oli vahepeal päris korraliku edumaa saavutanud ja kogu eskaadrist kaugel ees rõõmsalt finišisse purjetas. Kuuendast märgist kuni Piritale muutusi ei tulnud, vaid jõe peal olime sunnitud Minni reeglitepäraselt endast mööda laskma ja nii saime sõidu kokkuvõttes, korrigeeritud ajaga teise koha. Meid edestas Blanca ning kolmandana sai tubli auhinnalise koha Leila.

Hooaja koondtabelis oleme endalegi üllatuseks jätkuvalt hoidmas teist kohta, kaotades viis punkti Tuulelaulule ja edestades sama palju Leilat. Järgmine võidusõit on meil plaanitud eelolevale kolmapäevale ning siis, laupäeval kui ilmaolud lubavad, peaksime osa võtma Tuulelaulu tiimi poolt korraldatavast veerandiste lühiraja võistlusest.

Hooaja vahekokkuvõte

Seoses äärmiselt aktiivse puhkuseperioodiga ei ole väga pikalt siia midagi uut lisandunud, seega proovime võtta vahepeal toimunud üritused lühidalt kokku.

Viimases postituses mainitud sõit ümber Naissaare jäi meie klassi jahtidele tugeva tuule tõttu ära, sest tuul saare taga ulatus üle 20 m/s ja lained olid väidetavalt üle kolme meetri kõrged.
Järgmisel võistlussõidul, ehk kuuendal kolmapäevakul olime Leila ja Tuulelaulu järel kolmandad, sellele järgnenud Suveöö Rahvaregatil me ei osalenud. Seitsmendal kolmapäevakul olime vägeva tagasituleku teinud Blanca järel teised, edestades seekord Tuulelaulu. Sellele järgnes Haapsalu Jahtklubi poolt korraldatav „Rannarootsi regatt“, mille tuule absoluutselt puudumise ja sellega seoses kannatuse katkemise tõttu :-) katkestasime.
Läänemaa meistrivõistlustel, ehk „Kessu“ regatil meie tiim eeltoodud ning ka allnähtaval põhjusel

samuti ei osalenud, sest osa meeskonnast pidi viibima esmaspäeval Tallinnas ning määramata ajaks pühapäeval merele seisma minek ei tundunud eriti ahvatleva pakkumisena. Kuna „Muhu Väina“ regatt jäi meil samuti sellel aastal vahele, siis tulime samal päeval mootori jõul Haapsalust Tallinnasse tagasi, lõunase vahepeatusega Dirhami sadamas. Selle sadama külastamist julgeme küll igati soovitada, sest niivõrd korda on seal vahepeal asjad tehtud ning vastuvõtt merelt tulijatele on samuti klass omaette.

Kuna enamus meie grupist oli Haapsallu jäänud, siis osalesime järgmisel kolmapäeva regatil, ehk arvuliselt kaheksandal, vaid kolmekesi koos Blanca ja samuti uuesti ellu kutsutud Caroliga. Viimane sõitis küll pooleli olevate remonttööde tõttu ilma spinnakerita, aga sellegipoolest super hästi. Finiśeerusime siiski teistena, Blanca järel ja sellele positsioonile lõpuprotokollis ka jäime.

Vahepealsel nädalavahetusel käisime pea kogu meeskonnaga Prangli saarel puhkamas ning osalesime seal toimunud „Kalurite päeval“, kus esines Matvere koos VLÜ-ga. Äärmiselt sisutihe üritus oli igatahes ja uskumatult palju inimesi on seal öösiti saarel toimetamas. Niisama seal päeval ringi uidates seda küll kuidagi ei oska täheldada.

Üheksandal kolmapäevakul meie tiimil nii hästi ei läinud kui eelnevatel ning lõpetasime protokollis alles viiendatena, Leila järel. Õnneks osales seekord kokku kümme jahti, seega positsioon oli täpselt keskel ja mingi arvu punkte tabelisse siiski saime. Kümnes kolmapäevak läks samuti äärmiselt kehvapoolselt ning üheksa jahi hulgast leidsime meid alles kuuendana. Selgelt oli tunda, et mõned meeskonnad olid „Muhu Väina“ regatil osaledes päris palju kogemusi juurde omandanud ning seda eriti vaikses ja praktiliselt olematus tuules purjetamises.

Kuna vahepeal toimus Tallinnas „Melges 24“ klassi MM, siis jäi kaks nädalat ametlikku võistluspurjetamist praktiliselt ära, toimus vaid Eneli ja Minni meeskonna eestvedamisel korraldatud veerandiste mitteametlik treening MM ;-). Peeti neli lühikest võistlussõitu, kus võistlusväärtust ei arvestatud, vaid võitis see, kes oli esimene. Võitis selle ürituse Tuulelaul, teine oli Leila ning päris suure pusimise tulemusena saime meie ühepalju punkte Blanca ja Minniga. Paremaid kohti sõitude keskel arvestades oli kolmas Blanca, Minni neljas ja meie siis vastavalt viiendad. Kindlasti suures osas tänu suurepärasele ilmale, osales sellel sõidul tõeliselt rekordarv veerandisi ja õhtu oli kõikide arvates äärmiselt korda läinud.

Sellele kolmapäeva õhtusele improviseeritud võistlusele järgnes kohe nädalavahetusel toimunud „Tallnn-Prangli“ võidusõit,

mis kujunes alguses päris suureks loteriiks, kus meil isegi õnnestus alguses päris hea pilet võtta, aga hiljem, finišis, osutus see siiski ilma võiduta olevaks ;-). Lõpetasime selle sõidu Tuulelaulu, Minni ja Leila järel neljandana. Peale autasustamist ja nö. KJK poolse tervitusveini joomist sadamas, toimus õhtul äärmiselt vahva koosviibimine „Mustas Luugis“, kuhu enamus meie toredaid konkurente olid kogunenud. Tagasisõit Pranglilt...


...kujunes veel lahedamaks kui minek sinna.

3. juuni 2010

KJK Delfi kolmapäevakute viies sõit

Ilm oli super ilus, lainet praktiliselt polnud, tuul keskmine ja kõik eeldused meie jahile hea tulemus välja sõita olid algselt olemas. Rada oli arvestades nõrka tuult ja prognoosi, mis näitas selget vaikimistrendi, seekord üllatavalt pikk: 7-; 6-; 2-; 6+ ja finiś traditsiooniliselt jõel. Start õnnestus meil väga hästi ja olime esimesest märgist tulles meie grupis kolmandad ning positsioon oli sama ka teises märgis, aga siis algas midagi sellist, mida me isegi unes ei oleks osanud karta...

Nimelt oli Minni stardis suutnud välja suruda (ja väiksemate jahtide vastu vist kurjaks ajada) kiiremate jahtide hulgas seilava Brigitta, kes pidi tiiru ümber kohtunikelaeva tegema ja meile siis täpselt kuuendas märgis järgi jõudis. Teades nende ja meie jahi kiiruse erinevust ning roolis olnud kipperi kogemusi, olime 101% kindlad, et märgivõtt toimub neil kiirelt ja nad halsivad õigele kursile, ehk järgmisesse märki. Andsime neile korralikult ruumi ja tegime samal ajal spinnakeriga halsi, aga Brigitta pealt hakati hoopis endale parema halsi õigust nõudma ja kurssi märgile nad ei võtnudki, isegi vist ei plaaninud, vaid hakkasid seal alles eriti aeglaselt toimetades spinnakeri heiskama. Kuna olime juba üksteisele füüsiliselt niivõrd lähedal, et kuhugi pöörata ei olnud ja meil spinnaker teisel halsil ja nemad meie taga tuulevarjus, siis nii me külg – külje kõrval teistest jahtidest ja nende kursist eraldusimegi.. ja väga vales suunas. Vaatasime nukralt kuidas Minni ja Eneli märki võtsid ja uhkelt spinnakeride all kaugenema hakkasid ning loomulikult tegid sedasama ennem selgelt meil küll ees, aga vägagi lähedal olnud Leila ja Tuulelaul. Aeg mis kulus, et sealt lõpuks pääseda, tundus igavikuna ja nii see ka meie grupis valitsevat ja sekundites arvestatavat konkurentsi teades ka oli.. Ikka mitu head minutit triivisime seal katamaraani mängides ja kui siis lõpuks sealt pääsesime, oli juba liiga hilja, et kuhugi tavalise sõiduga järgi jõuda. Oleks me kohe teadnud, et nad halssida ei plaani, oleksime ise kiirelt tagasi halssinud või siis vägisi spinni kinni hoides pautida üritanud, aga see on vaid oleks.. ;-). Olime toimuvast niivõrd üllatunud, et selle peale lihtsalt ei tulnud ja tagantjärgi ollakse ju alati targad.

Lõpuks jälitama pääsedes korra küll tundus, et nagu saaksime spinnakeriga konkurentidele lähemale, aga siis oli meie kord sellesse neid varem kimbutanud tuuleauku sattuda ja tundeks see vaid jäigi. Katariina kai, ehk teise märgi võtsime meie grupist selgelt viimasena ja kuna keset lahte oli tuul vaiksem ja kaotada polnud nagunii enam midagi, siis sõitsime suhteliselt vabalt ja kiirust hoides, pikka halssi maa poolt tagasi kuuendasse. Kõik konkurendid meie grupist aga läksid märki lahe keskelt ja pressisid vist vägagi teravalt, mis kindlasti vaikses tuules meie trump ei ole. Lootsime leida maale lähemalt veidi kõvemat tuult ja tundus, et veidi parem (aga kahjuks mitte piisavalt) see seal ka oli, sest tagasi kuuendasse märki jõudes olime Minnile ja Enelile vähemalt enda hinnangul küll lähemale saanud. Märgist edasi, Piritale oli juba tuul vägagi vaba , aga õhtu lähenedes loomulikult järjest ja järjest vaikiv. Loomulikult, nagu meil veel vähe ebaõnne oleks olnud, sättis ennast meile vahetult kuulimuna betooni kõrval tuulele ette mingi kummaline punaste purjedega piraadilaeva meenutav suuremat sorti alus, mis sundis meid veidi loodetud trajektoorist loobuma, aga see takistus oli kõige eelnenu kõrval olematu.

Muulide juurde jõudes oli selge, et tuul vaikib ja kohe vägagi kiiresti, seega proovisime ikka kuidagi mitte pautides ja „hooga“ olümpiarõngaste toodrist mööduda, mis ka tõsiselt kiiruse arvelt õnnestus ja vaid üks paut juba praktiliselt olematus tuules oli vajalik, et jõuda kohtunikeni, aga kahjuks küll juba lootusetult hilja. Seekordne sõit lõppes meile siis viie jahi hulgast viimase kohaga, aga kuna sõidu ajal toimusid kõik meeskonna manöövrid peale spinnakeri tõstmise laitmatult, siis otseselt millegi üle arutleda polnud ja seekord läks lihtsalt nii ning järgmine kord teame olla ettevaatlikumad ja mitte eeldada, et kõik jahid sõidavad võidusõidu ajal võidu :-).

Sõidu võitis järjekordselt ja teenitult Leila oma tuntud headuses, teine oli Tuulelaul ja kolmas Minni, kellele järgnesid siis Eneli ning meie. Meeskonnast ei suutnud keegi päris täpselt meenutada, millal me viimati päris viimased olime, aga vahelduseks ongi ju päris värskendav :-).

Kuna Tallinnas toimub Laserite EM, siis laupäeval ja kolmapäeval suurtele jahtidele võistlusi ei toimu, siis meie järgmine start on loodetavalt sõit ümber Naissaare järgmisel laupäeval.

29. mai 2010

Tormilind CUP ´i kokkuvõte

Järjekordne Eesti Mereakadeemia poolt korraldatav Tormilinnu regatt on lõppenud ning teeme allpool väikese ülevaate.

Hommikused ilmaprognoosid olid suhteliselt vihmast ning praktiliselt tuulevaikset sõitu lubavad, seega otsustasime sõita neljakesi, et paadi kaalu mitte liigselt ülesse ajada ning sadamasse jõudes täpselt sellised olud meid ees ootasidki. Valmistusime mõttes juba veidi pikemaks päevaks, sest eelmise nädalavahetuse „plekk“ oli veel selgelt meeles..
Vahetult enne starti hakkas taevas veidi selginema ja sündmustest ette rutates võib öelda, et veidi aja pärast vihm lakkaski ning ilm oli purjetamiseks vägagi ok, mis meile täpselt sobis.

Märkideks olid kohtunikud valinud 1+, 2+ ja finiš Pirita jõel. Otsustasime startida vahetult stardiliini poi juurest, sest kuna esimene märk ei olnud päris otse vastu tuult, tundus sealt kõige parem otse märki välja sõita ja see otsus oli õige. Äärmiselt suure üllatusena aga leidsime me endid sealt poi juurest stardisignaali kõlades täiesti üksinda :-) ja saime täiesti rahulikult vabas tuules märki sõita. Märgi võtsimegi meie grupist esimesena, jälitajatest kõige lähemal Tuulelaul, kellele järgnesid Minni ning Leila. Viimane startis kohtunikelavale kõige lähemalt ja sellega esimesel krüssuotsal veidi alguses kaotas.
Sõidul spinnakeriga teise märki sõitsime meie n.ö. "nurka" suurest reidil seisvast Ameerika sõjaväe transpordilaevast maa poolt, samas Tuulelaul ning Minni läksid vahetult laeva kõrvalt merelt. Tundus, et muidu oli kõik õige, aga veidi läksime selle nurgaga liiale, ehk sõitsime üle, sest märki jõudes olime algselt ilusti ja turvaliselt taga olnud Tuulelaulule edu käest andnud ja jõudsime sinna praktiliselt ühel ajal. Leila valis esimesest märgist alates täiesti vastupidise nurga ja kardinaalselt teiselt poolt, ehk keset lahte, mis talle ka kokkuvõttes edu tõi ning teise märgi võttiski tema esimesena, järel vahetult Tuulelaul ja meie. Minni oli samuti suhteliselt lähedal ja samas järjestuses ka Katariina kai juures asuvast nr. 2 märgist finiśisse suundusime.
Kuna vahemaa meie ja teiste jahtide vahel oli silmaga hinnates täiesti piisavalt väike ja tuul suhteliselt vaba, (ning juba veidi tugevam kui enne) siis saime ilma liigse rapsimiseta otse Piritale sõita.
Finiš võeti meie grupile vahetult muulide juures, sest kohtunikud olid arvanud, et meil läheb vaikses tuules raja läbimiseks oluliselt rohkem aega ning neil oli tükk tegu, et jõuda suurte jahtide juurest tagasi enne meid, finišit võtma, aga kõik sujus kokkuvõttes väga hästi. Kuna suuremate jahtide gruppidele oli pandud välja pikem distants, siis jäi meil neid oodates piisavalt aega ka seltskondlikuks eluks Leila pardal, mida allpool olev pilt ka ilmekalt illustreerib :-).

Aegade koefitsendiga ümberarvestamise tulemusena olime esimesed meie, siis järgnesid vanameister Leila ja Tuulelaul ning neljas oli samuti head sõitu teinud Minni.
Autasustamine toimus KJK lipuväljakul koos traditsioonilise kringli ja teega ning loomulikult koos Eesti Mereakadeemia rektori kõnega..

Saime siis jälle tagasi selle nädala alguses tagastatud rändkarika ning võime päeva meie tiimi jaoks jaoks äärmiselt kordaläinuks lugeda :-).

Täname väga kõiki meile pöidlahoidjaid ja regati korraldajaid ning loodame, et ka edaspidi see tore üritus toimuma saab!

Järgmise stardi plaanime teha kolmapäeval ja kui meeskonnal vähegi mahti, siis kahe nädala pärast sõita ümber Naissaare, traditsioonilisel Terra Feminaariumi regatil.

27. mai 2010

KJK Delfi kolmapäevakute neljas sõit

Möödunud on siis järjekordne, ehk neljas kolmapäevaõhtune võidusõit, aga seekordsed tuuleolud olid eelmiste selle hooaja sõitudega võrreldes, ikka oluliselt tugevamad ja teadupäraselt see meie jahile just sobivaim tuulte vahemik ei ole. Meeskonnas oli seekord peale kolme põhiliikme, kaasas Vesilennuki kapten Ülar ning oma esimesi sõite jahiga tegev ja loodetavasti meiega liituv Raini, kellele see oli ka ühtlasi esimene sõit sellise veidi kõvema tuulega.

Kohtunikud olid välja pannud raja: 4+; 6+ ja finiš jõel. Stardis otsustasime vastavalt ilmale, võtta asja rahulikult ja mitte hakata parimat positsiooni jahtima, vaid startisime vabas tuules kuskilt umbes keskelt. Edasine vastutuules sõit viis Tallinna sadama alla ja sealt siis koos ühe lisapaudiga Naissaare ja Paljassaare vahel asuvasse nn. neljandasse märki. Alguses tundus, et oleksime võinud teha selle lisapaudi Paljassaare alla vist veidi varem, aga nähes kuidas suuremad jahid konkurentidel tuult varjasid ja neist riburada üle sõitsid, olime enda valikuga rahul ja tundus, et ka tuult oli meil veidi rohkem, aga see võis olla ka petlik.
Peale märki heisatud kõvema tuule spinnaker jäi veidi aja pärast juba selgelt vaikiva tuule jaoks väheseks, aga seda suurema vastu vahetama hakata ei paistnud meile enam lihtsalt mõistlik, sest kuskil 8 m/s puhuvas tuules ja tagantlaines oleks konkurendid liiga kiiresti vahepeal eest libisenud ning see ei tundunud eriti ahvatlev...
Ainuke, mis veidi häirima jäi, oli aeg, mis kulus roolimehe ja spinnakeri soodil olnud mehe vahelisele kommunikatsioonile peale kuuendat märki, et spinn uuesti korralikult vedama saada, sest tagantjärgi tarkusena ja klubis asja ühiselt analüüsides, oleksime need teise koha jaoks vajalikud kuus/seitse sekundit sealt uhkelt tasa teinud ja oleks ikka veel päris palju varukski jäänud. Leppisime edaspidiste ebakõlade vältimiseks juba edasised tegevusplaanid kokku ja seega on see teema arutlusest maas. Ülejäänud sõidus said mehed kõikide neile usaldatud ülesannetega väga hästi hakkama ja oli tore ning suhteliselt kiire võidusõit. Meie grupis oli väljas kokku viis jahti ning super hea sõidu tegi Leila, kes juba stardist alustas kõikidest konkurentidest veidi suurema eespurjega ja ilmselt osalt ka tänu sellele teistest oluliselt paremini ja teravamalt liikus. Tema sõit allatuule otsal spinnakeriga oli samuti päris muljetavaldav, seega olid nad seda võitu vägagi väärt!

Aegade ümber arvestamise tulemusena saime Leila ja Tuulelaulu järel kolmanda koha, edestades Minnit ja Enelit. Äärmiselt vahva ja positiivse üllatusena, anti klubis meile koos auhinnaga üle ka neljanda grupi maikuu parima jahi klaasist meened ning sedakorda juba kõikidele meeskonna liikmetele :-)!

Plaanis on jätkuvalt osa võtta laupäeval toimuvast Tormilind CUP´ ist, kuhu hetkeseisuga ennustatakse sarnast, ehk siis suhteliselt tuulist ilma ning juba järgmisel kolmapäeval toimuvast KJK seeriavõistlusest.

23. mai 2010

E4 Karikavõistluse teine päev

Võistluste teisel päeval kujunesid tuuleolud hoopis vastupidiseks ilmajaamade poolt prognoositule, mis lubas kuskil 5 m/s tuult, aga „puhus“ hoopis idast ning oli sama napp kui esimesel võistluspäeval.
Toimunud sõitudest vaid üks läks arvestusse ning sellegi lõpp osutus äärmiselt loteriiks. Teise sõidu esimesel ringil, peale ülemise märgi võttu ja mõningast spinnakeride all „tiksumist“ võistlus katkestati. Tagantjärgi teoretiseerides, oleks võinud ju lasta ka teisel, ehk meie grupil see ring lõpuni sõita, sest esimestel, ehk suurtel jahtidel, seda võimaldati ja päris palju oleks võinud selle sõiduga arvestuses muutuda. Päris nulli kiirus igatahes ei langenud ja kuna meil oli võrdselt punkte Tuulelauluga, aga neil olid eelnevalt välja sõidetud paremad kohad, siis lootsime, et katkestamist enne ringi lõppu ei tule. Teades meie jahi kere kujust tulenevalt mitte nii teravalt tihttuules minekut nendes vaiksetes tuuleoludes, olime paaril korral paremat tuult otsinud ja Polariste grupist veidi eraldunud ning sellega tõele au andes ka veidi hävinud. Spinnakeriga tagant tulles lootsime selle vahe tagasi sõita ning olud plaani realiseerumiseks olid täiesti reaalsed. Samuti olid vägagi headel positsioonidel meie teised tublid konkurendid, kellel esimese sõidu lõpp vägagi tihedaks rebimiseks kujunes ning nende omavahelist mõõduvõtmist oleks olnud tore jälgida.

Aasta aega tagasi olime täpselt samuti Tuulelaulu järel teisel kohal, aga siis oli gruppe ühe võrra rohkem ning võistlusmoment auhinnalistele kohtadele omasugustega suurem.

Lõplik järjestus teises grupis oli:

I Tessa
II Zarah-May
III Tuulelaul
Viru
Leila
Minni
Eneli

Suured tänud regati korraldajatele ja meie tiimile kaasaelajatele ning palju õnne võitjatele!
Loodetavasti
osaleb järgmisel aastal sellel vägagi toredal võistlusel oluliselt rohkem jahte, et saaks moodustada omavahel võrdsemad võistlusgrupid.

Eeloleval nädalal plaanime võistlustest osaleda KJK kolmapäevakul ning laupäeval Mereakadeemia poolt korraldataval Tormilind CUP´il.

22. mai 2010

E4 Karikavõistluse esimene päev


Täna sai peetud planeeritud neljast võistlussõidust kaks, õigemini poolteist, sest hommikupoole küll suhteliselt vaikselt, aga siiski puhunud tuul vaikis poole päeva peale sootuks ning peakohtuniku otsus oli sõidud poole päeva pealt katkestada. Kogu sellele eelnev möödus suhteliselt trenni tähe all, sest meeskonnast kõik peale roolimehe tegutsesid teistel positsioonidel kui oldi harjunud. Kuna üks meie meeskonnaliige kodustel põhjustel täna ei osalenud, siis jagasime oma positsioone enne starti veidi ringi ja tegime ka meiega täna liitunud Rainile väikestviisi koolitust, et mis ja kus on. Lühirada (eriti veel sellise vaikse ilmaga) on ju parim koht näitlikuks võistluspurjetamiseks ja koostöö harjutamiseks. Võistlus toimus tavapärase nelja grupi asemel kahes ja meie oleme teise grupi kokkuvõttes tänase kahe sõidu tulemusena neljandal kohal seitsme jahi hulgast, aga kuna kaks esimest on ikka väga palju suuremad jahid, siis väikeste jahtide omavahelises (mitteametlikus) arvestuses oleme oma selleaastase esimese võistlussõidu teinud Leila järel ühe punktiga teisel ja kohe meie järel on võrdsete punktidega Tuulelaul ja Minni. Tuulelaulul juhtus väike intsident viimase sõidu finišis, muidu oleksid nad kindlasti meid täna kokkuvõttes edestanud. Edu konkurentide ees on vägagi napp ja homme on meid kindlasti põnev päev ees ootamas, aga sellest, et millise tulemuse lõpuks välja sõitsime, anname hiljemalt esmaspäeval siin teada.
Põhimõtteliselt käib ju kogu see väiksemate jahtide sebimine sellel võistlusel kahjuks ainult kolmandale kohale, sest esimese kahe suure jahi edestamiseks oleks vaja tõeliselt suur imet, mida tavaliselt ei kipu juhtuma... :-).


Tänase võistluse kulgu ja loodetavalt ka homset, saab jälgida aadressilt: http://tracker.viiret.ee/

KJK Delfi kolmapäevakute esimeste sõitude kokkuvõte.


Tänaseks on toimunud juba kolm kolmapäevaõhtust võidusõitu, millest kiire ülevaate siin teemegi. Põhimõtteliselt on kõik sõidud sarnanenud teineteisele, nii välja pandud raja kui ka suhteliselt vaiksete tuuleolude poolest. Sõidetud on lühirada, ehk purjetajate keelest „vorsti“ mille „ülemine“, eht vastutuulemärk on viidut täpselt vastu tuult stardiliini suhtes. „Alumine“ on stardiliini poi ja nende ümber siis kaks ringi keerutataksegi ning finiš on ikka olnud Pirita jõel, TOP´i kai peal. Esimesed kaks õnnestus meile soodsaid tuuleolusid arvestades võita ning kolmandal olime teisel kohal meie grupi arvestuses. Kõik on sujunud kenasti ja meeskonna töö ning märkide võtud on toimunud ilma väga oluliste sekeldusteta ning järjest tõusvas joones. Mingit erilist seika välja tuua esimestest sõitudest ei ole, välja arvatud viimasel sõidul, kus meist oluliselt kiirem ja teravamalt sõitma pidav jaht Minni, meile Tuulelaulu eelmise hooaja tiimist laenatud roolimehega, pidevalt küll ees ja taga figureeris ja oma manöövritega väga oluliselt meie võistlust Tuulelaulu poistega segas.



Kiirete manöövrite sooritamises pole mitte midagi halba kui neid sooritatakse kõiki purjetamises kehtestatud reegleid silmas pidades ja nende sooritamisel ka ohutusreegleid arvestatakse, aga parema halsiga sõitvale jahile vasakuga peaaegu otsa sõita ja siis ennast kai peal tubliks tituleerida on küll selgelt palju. Pidime kurssi märgile muutma, sest oma õiguse tagaajamine võib suhteliselt kurvalt ja kallilt lõppeda, mida on ka meie klubis juba korduvalt tõestatud... Kuna jahtide teoreetiline kiiruse ja krüssunurga erinevus juba jutuks tuli, siis tipnes viimane nende manööver meile tagant poolt tulles, samal halsil rämedalt peale sõitmisega ja meie poolt nõutud allatuule jahile ruumi andmisele mitte reageerimisega. Kokkuvõttes kaotasime julgelt erinevates situatsioonides kembeldes oluliselt rohkem aega kui oleks olnud vajalik meie hetkel peamise konkurendiga võistlemiseks ning sõidu võidust jäi puudu 43 sekundit.., mille võime julgelt selle arvele panna :-).









Koondtabelis oleme hetkel kolme sõidu kokkuvõttes Tuulelaulu ees napilt liidrid, aga kohe-kohe peaks olema valmis mitmed veel sellel hooajal mitte võistelnud jahid meie grupist ning võistlused lähevad kindlasti palju põnevamaks. Järgmine võistlussõit (E4 karikavõistus, kus eelmisel hooajal olime teisel kohal) toimub juba laupäeval ning pühapäeval, kuhu läheme põhiliselt trenni eesmärgil, sest nelja grupi liitmisel kaheks, on väiksematel jahtidel suuremate ja kiiremate ees ikka väga vähe lootust, aga saame ennast võrrelda meie võistlusgrupi omadega.

7. mai 2010

Esimene start!


KJK hooaja avavõistluse start anti esimesel mail kell 12 päeval ja nagu tavaks on saanud, toimus peale seda Kalevi Jahtklubi ametlik hooaja avamine ning pidulik lipu heiskamine klubi lipuväljakul.


Päev algas meie meeskonnale suhteliselt vara, umbes kella üheksa paiku, sest enamus soote, plokke ja muud olulist tõime jahti alles hommikul. Lisaks tuli paigaldada veel grootpuri; windex masti toppi viia ja kontrollida veelkord üle masti trimm. Lõpuks kõik vähegi haakuvad kohad kinni teipida, et kogemata purjede sinna takerdudes midagi katki ei rebeneks.


Meie arvestusgrupis oli esimeseks stardiks oma alused ja mõõdukirjad valmis saanud vaid kolm jahti ning kuna merel sellel aastal meist peale jahtlaev Minni veel teised käinud ei olnud, siis lootsime purjede trimmi üle vaadata ja meelde tuletada ;-) n.ö. töö käigus ja otseselt endale muid eesmärke ei seadnud. Seda enam, et ilm oli esimese mai hommikul suhteliselt tuuline ja prognoos lubas tuule veelgi järkjärgulist tugevnemist. Võttes arvesse ilmaprognoosi, valisime eespurjeks foka, mis varasemalt on sellistes oludes ennast tavaliselt õigustanud, aga juba etteruttavalt võib öelda, et seekordne otsus oli vale. Veelgi valem oli otsus genua rulli keeratuna kajutisse kotti jätta, sest sellisel kujul selle töökorda seadmine võtab ikka üüratult aega. Tavaliselt oleme purjed ikka enne võistlust lappesse pannud, aga seekord jäi kõik täpselt nii kui talvekorterist tulles oli.


Märkideks olid seekord 7+; 6-; 2-; 6+; ja lõpuks finiš jõel, TOP´i olümpiatule juures. Peale stardipaugu kõlamist ületasime liini teisena, aga kuna konkurendid Tuulelaulult olid valinud suure eespurje, siis kõrgust hoida me nendega koos ei suutnud ja „vajusime“ vaikselt alla. Esimeses märgis jõudis meile järgi ka Minni ja siis veidi omavahel sõbralikult pusides, andsime eespool liikuvale Tuulelaulule teenimatult palju edumaad käest. Olukord muutus meie jaoks eriti hulluks kui tuul järjest rohkem vaikis ja meie väike eespuri enam absoluutselt jahti edasi ei vedanud ning lausa nõudis vahetamist. Teise märki juba kolmandana jõudes oli selge, et nii jätkata ei saa ja asusime tegutsema. Selles, et see eespurje vahetamine esimesel sõidul (eriti arvestades ülaltoodud asjaolusid) nii ootamatult kaua aega võtab, polnud muidugi midagi üllatavat, aga jäime ikka parajalt eesliikujatest maha. Minni ja Tuulelaul

sõitsid avamere poole ja meie valisime vahepealsest „boksipeatusest“ tingituna vastupidise halsi ning lootsime mingi ime läbi järele jõuda. Praktiliselt „Katariina kai“ märgi juurde jõudes hakkas kaldaäärne tuul jälle veidi keerama meile ebasoodsamaks ning pidime veel ühe lisapaudi tegema. Spinnakeriga sõit sujus kõik hästi ja veidi keeranud tuul andis meile võimaluse halssida oluliselt varem kui eesliikujad. Peale järjekordselt „kuulimuna“ märgi võtmist oli meil võimalus vahepealseid pilvealused pagisid kasutades jõuda eesliikujatele isegi veidi lähemale.


Väike intsident oli veel Pirita muulide vahele jõudes kui tuli välja, et vaatamata vägagi soodsaks pööranud pakstaaktuulele, oli meie spinnaker all kajutis laiali ja pidime finišeerima genuaga. Õnneks piisas seekord kiirusest, et arvestuslikult tõusta teisele kohale, küll napilt 14 sekundiga Minni ees ja ca. 2 minutiga Tuulelaulu järgi. Kokkuvõttes võib selle võistlussõidu kordaläinuks lugeda, aga kindlasti kehtib siin reegel, et trenn ei ole liiast ning mõningad elementaarsed ettevalmistused tuleks ikka kai peal varem ära teha. Äärmiselt suured kiidusõnad tuleb öelda Minni meeskonnale, kes eelmise hooajaga võrreldes on oma jahi ikka väga ilusasti liikuma (ja ka tehniliselt tip-top korda) saanud ning kindlasti pakuvad suurt konkurentsi kõikidele „veerandtonnistele“ sellel hooajal.

Järjekordse purjetamishooaja algusest …

Alustasime seekordse ja praeguseks juba alanud hooaja kevadtöödega aprillikuu keskel kui võtsime maha talveks kajuti peal olnud katted ning pesime ning puhastasime poordid ja teki spetsiaalselt selleks mõeldud vahenditega. Tänu sügisel vahetult peale veest välja tõstmist ette võetud korralikule pesule, läks see tegevus suhteliselt valutult ning tulemusega võis samuti rahule jääda.
Eelmiste hooaegade tähelepanekute põhjal oli meil veeliin (ala, milleni jahi poord pidavalt vees „istub“) pehmelt öeldes liiga täpne ja pidevalt oli osa mürkvärvist vaba poordi vees ning suve lõpuks kogunes sinna päris arvestatav kiht igasugu sodi, mis jahi käiguomadustele kindlasti kaasa ei aidanud.
Niisiis otsustasime mürkvärvi uuendades tõsta jahi veeliini viis sentimeetrit kõrgemale, sest vana joon oli sellest ajast püsinud muutumatuna kui jahis ei olnud veel korralikku mööblit ning magamiskohti, ehk enne meie poolt mingil ajahetkel teostatud kapitaalremonti oli jaht ikka väga oluliselt kergem. Plaanisime juba vägagi ammu seda veeliini kõrgemale tõsta, aga ikka ja jälle jäi see millegi taha toppama, aga seekord tegime selle siis teoks. Eelmisel hooajal alla pandud mürkvärv oli seal korralikult siiani kinni, seega piisas mõningatest kosmeetilistest parandustest ning alla läks vaid üks õhuke kiht uut ja sama tüüpi mürkvärvi.

Otsustasime, et poordile, veeliinist kõrgemale tuleb ka n.ö. disaintriip ja millalgi poordilt eemaldatud jahi nimi läheb sinna samuti tagasi.
Asjade toreda kokkulangemise tulemusena kohtasime klubis kai peal tublit purjetajat Alarit, kelle kaasa Pille töötab disainibüroos ning kes äärmiselt kiiresti meile kõik vajalikud spetsiaalselt jahtidele mõeldud kleebised muretses ja hea nõuga abiks oli.
Kleebiste paigaldamist tahtis küll külm ilm nurjata, aga õnneks vedas viimasel hetkel ilmaga ja saime kõik tööd valmis praktiliselt vahetult enne jahtide vette tõstmist ning olime jälle enda poolt seatud graafikus. Kandsime poordile veel mitu kihti vaha ning põhimõtteliselt olid sellega kõik vajalikud kai peal tehtavad välistööd valmis - jahi lasime vette kahekümne neljandal aprillil, koos enamuse Kalevi Jahtklubi alustega ja sellega võiks siis uue hooaja avatuks kuulutada. Juba jahi vees olles lakkisime ära kõik seda vajavad puitdetailid ning tegime tekil ning kajutis sees veidi värviparandusi.

Kokkuvõttes tuleb öelda äärmiselt suur tänu meie meeskonnast Toomasele ja Jaanile, kes enamus töid jahi väga põhjalikust puhastamisest kuni vahatamiseni põhiliselt enda peale võtsid ja seda väga edukalt ning hästi tegid! Samuti väga suured tänud kõikidele meie sõpradele, kes nii nime fondi disainimise kui paljude muude tegevuste juures hea nõu ja jõuga abiks olid ;-)!

Järgmise olulise asjana võtsime ette jahiga võistlemiseks vaja mineva ORC Club´i mõõdukirja iga aastase kohustusliku uuendamise ja kuna enamus meie tublidest konkurentidest olid oma jahte nii kaalunud kui igal viisil mõõtnud, ei jäänud meilgi muud üle. Võtsime siis meiegi, koos praktiliselt uueks muutunud ja tohutu noorenduskuuri läbi teinud jahtlaev Eneli kapteni Jensiga, plaani see protseduur ära teha. Nagu see ikka tavaks, siis mingil ajahetkel tundus, et plaan jõuda mõõdukirjaga valmis hooaja esimeseks võistluseks luhtub, sest kaal, mida Eestis peamiselt jahtide mõõtmiseks kasutatakse, oli taatlemises, aga õnneks saabus õigel ajal nii kaal kui mõõtja, kes kaalu õigsust kinnitama peab ning kõik sujus pea suurepäraselt. Kaalumise tulemustes olime ise samuti veidi üllatunud, (ehkki jahti vette tõstes oli kraanal olev kaal selle protseduuri ette võtmiseks juba päris palju põhjust andnud, näidates 1800 kg..) sest jaht kaalus eelmiste aastate mõõdukirjas olnud 1532 kg asemel täpselt 1735 kg ja oli seega vägagi palju raskem.
Kindlasti on siin oma osa sellel, et varem ei olnud keegi võtnud vaevaks seda kaalumise protseduuri läbi viia ning aluse kaal oli arvutatud nii, et mõõdetud oli parda kõrgust vee piirist, mis vähemalt meie puhul oli kindlasti selgelt vale. Olime aastaid olnud konkurentsitult kõige kergem Conrad 25R Eestis ja seega oleksime varem jahti kaaludes, oma konkurentsivõimet varasematel aastatel kui me veel suurt midagi võistlemisest arugi ei saanud, oluliselt tõstnud :-).
Eelmise aasta võistlusväärtusest oleme me tänu uuenenud kerefailile ning muutunud ORC valemitele küll oluliselt kiiremad, aga kaalumise tulemusena ning koos mõõtjaga veel mõne olulise ja vähem olulise mõõdu täpsustamisega, peaks olema meie arvestuslik võistlusväärtus nüüd küll äärmiselt täpne. Veidi norides on tegemata veel vaid masti kaalumine ning raskuskeskme mõõtmine, aga plaanime sellegi ära teha esimesel võimalusel kui masti näiteks hoolduseks või talvehooajaks jahi pealt maha võtame.


Kahe juba tänaseks toimunud võistlussõidu kokkuvõte ilmub siia lähiajal, seega palume jätkuvalt tähelepanu..